Enamik rohkem kui seitsmekümnest postkaardist on pärit lasteosakonna juhataja Rutt Rimmeli kodust. “See on lihtsalt üks valik huvitavamatest pühadekaartidest, peamiselt minu emast ja vanaemast jäänud, mõned kaardid tõid oma kodudest ka kolleegid,” selgitas Rutt Rimmel.
Postkaardinäitus seati lasteosakonnas kokku ka jõulude aegu. Siis pandi välja koguni üle neljasaja kaardi. Rutt Rimmel tutvustas asja nii: “Jõulukaartidest oli kõige varajasem pärit 1907. aastast. Edasi said esindatud enam-vähem kõik kümnendid. Lihavõttepühade kaartidega on aga teised lood. Ligemale viiskümmend aastat jääb ju vahele. Kõige haruldasemad ongi need, mis saadetud kusagil 1940.-1950. aastatel.”
Postkaardinäitused hakkavad ilmselt praegusel internetiajastul, mil üksteisele järjest vähem kaarte saadetakse, järjest rohkem huvi pakkuma. Praegusele näitusele uuemaid kaarte eriti välja pandud ei ole. Neid saab müügikohtades niigi näha.
Lihavõttepühade kaartidest on näitusel kõige vanem 1908. aastal trükitu. Väljapanekud on jaotatud erinevateks osadeks: “Saksa okupatsiooni aegsed kaardid”, Eesti Vabariigi aegsed kaardid 1930ndatest aastatest”, “Asjaarmastajate poolt ümber pildistatud”, “Nõukogude perioodil välismaalt Eestisse saadetud kaardid”, “Esimesed ülestõusmispühade kaardid taasiseseisvunud Eestis”, “Kirjastuse Olion ümbertrükid”, “1990. aastatel välismaalt Eestisse saadetud kaardid”.
Järgmist näitust üritatakse koostada roosikaartidest.
VAIKE KÄOSAAR