Just 8. märtsi õhtul kogunes Juula rahvas oma külamajja, et tähistada lustlikult naistepäeva ja meenutada, kuidas peeti õrnemat sugu sel puhul meeles eelmise riigikorra ajal.
Et kokkusaamisele põnevust lisada, oli Juula külaseltsi aktiivne liige Madli Kaasik, kes kuulub ka Tabiveres tegutsevasse eakateseltsingusse Lumeroos, sellest organisatsioonist külalisesinejaid kutsunud.
Lustlik klounipaar Eve Tepaskent ja Elvi Karus olid peoks hoolega valmistunud: kostüümid olid justkui äsja nõelasilmast tulnud, laulud-tantsud olid selged ning luuletused ja naljalood kenasti peas. Nende naljasoonega prouade põhimõte on, et naeru ja naeratusi võiks elus alati rohkem olla, sest rõõmsalt elada on kergem nii naistel kui meestel.
Pisut sai esineda ka publik, kel tuli ette lugeda anekdoote ja ulakaid ütlemisi seoses naiste ja nende tähtsa päevaga. Sellegi lektüüri olid välja otsinud ja ette valmistanud külalised-klounid.
Madli Kaasik meenutas, et eriti toredad olid naistepäevapeod väiksemate kolhooside aegu, mil kõik kõiki tundsid. „Pidusid peeti rahvamajas või mõnes muus suures saalis ja loomulikult söökide-jookidega. Lauad olid lookas ja naised olid muidugi toidud valmis teinud, aga mehed jooksid siis vähemalt peo ajal köögi vahet ja teenindasid,” rääkis ta. Lilled, mille valik nüüd poodides silme eest kirjuks võtab ja mis sealt ilmaski päris otsa ei saa, olid tollal muidugi defitsiitsed. Madli tunnistas, et lootis saada hulgaliselt värvikaid naistepäevameenutusi eakaaslasteltki, kuid paraku oli seekord neid, kes nõukaajal majandites töötasid, külamajas vähe – ju korraldati neile peoõhtu kodus.
„Praegustel kolmekümnestel, isegi neljakümnestel ei meenu seoses kaheksanda märtsiga enam muud kui ehk kodune lillekinkimine emale-vanaemale, kui see muidugi kombeks oli jäänud,” nentis ta.
Et näputöö ikka peamiselt naiste ajaviide on, oli külamajja üles seatud ka väike käsitöönäitus. Olgu küll poodides kõike saada, annab meisterdaja kätesoojus sokkidele ja sussidele, kindapaarile või laudlinale hindamatu väärtuse, ja mis salata, ka kvaliteet ja vastupidavus pole kaugetelt maadelt toodud poekaubal sageli ligilähedanegi. Just seepärast hoiavad käsitööd vanaemade kõrval au sees ka lapselapsed (noortel emmedel pole selleks enamasti mahti) ja väljapanekul kohtas nendegi töid.
KAIE NÕLVAK
