Kui tavaliselt on Vooremaa teisipäevases intervjuus palju küsimusi ja üks vastaja, siis seekord on vastupidi: küsimus on üks, ent sellele vastab kümme Jõgevamaa tantsujuhti, kes tegevad 12. juunil Jõgeval toimuva I Eesti Naiste Tantsupeo lavastusgrupis. Küsitud sai neilt seda, millise kogemuse võrra nad naiste tantsupidu ette valmistades rikkamaks on saanud.
Kaja Kivi, N1 naisrühmade ehk valikrühmade üldjuht:
Valikrühmi teeb tantsupeol kaasa 22. Neid võinuks enamgi olla, aga üks kahest N1 rühmade nn liigitantsust — “Meil aiaäärne tänavas” — osutus nii raskeks pähkliks, et mõned rühmad loobusid selles kategoorias kaasa tegemast. See Jõgeval toimunud naistetantsude konkursilt sõelale jäänud tants nõuab head kehakooli ja klassikalise tantsu aluste tundmist, ent samas on see muidugi väga ilus.
Minul oli naiste tantsupeo üldjuhi ametisse õnneks kaasa võtta 2009. aasta üldtantsupeo naisrühmade üldjuhi assistendina tegutsemise kogemus. Tänu sellele teadsin ette, kui suure töö vastu võtan ja milline vastutus sellega kaasneb. Kusjuures põhitöö veterinaarina peab ju ka tehtud saama. Aga suuri kohustusi võttes saadki teada, milleks võimeline oled.
Virve Muser, N2 naisrühmade ehk kogemustega naisrühmade üldjuht:
Senini ma arvasin, et kogenud tantsujuhtide jutt sellest, et Eesti eri piirkondades tantsitakse mitmeid tantsuelemente oma “nõksuga”, on legend. Naiste tantsupeo eelproovide käigus mööda Eestimaad sõites sain aru, et see vastab tõele. Avastasin eelproovide käigus ka, kui palju saab tantsujuhi ja tema tööstiili kohta teada ükspäinis tema rühma tantsimist jälgides.
Tantse platsile seadnud olin ennegi, aga on suur vahe, kas rühmi, kes seda tantsu tantsivad, on neli, nagu Peipsi-äärsete maakondade laulu- ja tantsupeol, või 68, nagu N2 rühmi naiste tantsupeol. Tantsujoonised on valmis ja pealavastajale esitatud, nüüd valmistun mõttes 10. juuniks, mil tuleb seista silmitsi platsitäie tantsijatega. Kogu aeg keerleb peas, mida neile öelda ja kuidas end neile arusaadavaks teha. Naiste tantsupeolt saadava kogemuse võib lõplikult kokku võtta alles pärast pidu, aga juba praegu võib öelda, et see on hindamatu.
Sirje Kiis, N3 ehk väheste kogemustega naisrühmade üldjuht:
Suurima kogemuse olen siiani saanud koostööst lavastusgruppi kuuluvate professionaalidega, kes seekord on enamasti üldjuhtide assistentide rollis. Olen saanud palju mõtteid, kuidas edaspidi oma rühmadega töötada: mõned asjad, mis senini olulised tundusid, ei pruugi nüüd enam minu silmis olulised olla.
Tantsupeo ettevalmistamise protsessis on panustada tulnud eelkõige aega. Oma rühmaliigi tantsud tuli endale väga täpselt selgeks teha, et osata neid kasvõi une pealt õpetada. Mitu nädalavahetust järjest tuli hommikust õhtuni eelproovides istuda. Emotsionaalses ja hingelise mõttes on tulnud ka üht-teist panustada.
Suurim kogemus — töötada 58 rühmaga väljakul — ootab veel ees ja mis seal salata, ärevus on hinges: kas kõik ikka toimib nii, nagu olen mõttes kavandanud ja oma rühma peal katsetanud?
Ave Lääne, N4 naisrühmade ehk väiksema koosseisuga naisrühmade üldjuht:
Naiste tantsupeo ettevalmistamine on tähendanud eelkõige õppimist. Kasvõi näiteks selle õppimist, kuidas õpetada. See on tähendanud ka kohtumist paljude toredate tantsijate ja tantsujuhtidega, kellega muidu võib-olla üldse kokku poleks puutunud.
Üldjuhi roll võimaldab end proovile panna nii loomingulisel kui ka praktilisel tasandil. Ühelt poolt pead mõtlema välja tantsujoonised, teisalt pead välja arvutama, kuidas need 25 rühmaga platsil teoks teha. Tantsupeole ja sellele eelnevatele proovipäevadele mõtlen siiski pigem põnevuse kui hirmuga. Kes ei riski, ei saagi teada, milleks ta võimeline on.
Ivo Targama, neiduderühmade üldjuht:
Suure tantsupeo üldjuhitöö on mulle mõnes mõttes tuttav, sest olen varem saanud end proovile panna 2002. aasta noortepeo ja 2009. aasta üldtantsupeo üldjuhi assistendina. Suure peo ettevalmistamine on omamoodi protsess ja selles osalemine on kogemist väärt. Enamik eelproove sai ka läbi käidud ning nähtud tantsimas nii rühmi, kes viis korda nädalas trenni teevad ning hästi keha ja mistahes repertuaari valdavad, aga ka rühmi, kes kord nädalas omaks lõbuks koos käivad. Ehkki esimeste ja teiste tantsukvaliteedi vahel on suur vahe, kaalub kõik üles isetegemise ja koostegemise rõõm. Ning seda oli tunda kõikjal.
Minu hinges on enne pidu ootusärevus: kas ilm tuleb ikka ilus ning kas meeste põksuvate südamete ja naiste kärssavate südamate toel saab Jõgeva ikka enda nimele ka Eesti kuumarekordi, nagu ükskord sai lubatud.
Senta Bergmann, memmede rühmade üldjuht:
Memmede rühmi tantsib peol 24 ja väike mure on mul nende pärast ikka: et kuidas nende tervis proovide ja peo ajal vastu peab ning kas nad ikka kaasa tulevad sellega, mida me neid tegema tahame panna. Väga keerulisi liikumisi me neile, tõsi küll, planeerinud pole.
Koos teiste lavastusgrupi liikmetega mööda Eestit eelproovidel käies pani mind eelkõige imestama see, kui palju on meil igas vanuses tantsijaid ning kui ilusad riided on rühmad suutnud endale muretseda. Lihtsalt vaata ja imesta! Seda näinuna julgen öelda: meie rahvakultuur ei kao vähemasti niipea küll kuhugi!
Malle Pügi, segarühmade üldjuht:
Kahekümne rühma platsile seadmine on sootuks teistmoodi kogemus kui nelja-viie rühmaga tegelemine, mida on saanud Peipsi-äärsete maakondade peo aegu proovida. Õnneks on meile, väiksemate kogemustega üldjuhtidele toeks väga kogenud assistendid. Segarühmade puhul on selleks Erika Põlendik, kellelt olen saanud väga head nõu. Kogenud tantsujuhid on öelnud ka seda, et proovide käigus tuleb tantsujooniseid ikka, ole sa siis enne kuitahes täpselt väljaku pinda ja tantsijate sammupikkust mõõtnud. Mu enda juhendatava segarühma Kaaratsim tantsijad on mulle olnud n-ö katsejänesteks: nende peal olengi katsetanud, kas üks või teine tantsujoonis platsil välja võiks tulla. Aga väljakul näed tavaliselt ikka midagi muud, kui seda, mida ette kujutasid, kinnitavad kogenud tantsujuhid.
Ülar Martjan, segarühmade üldjuht:
Nagu enamik Jõgevamaa tantsujuhte, pean ka mina seda ametit muu töö kõrvalt. Seda keerulisem on mahutada niigi pingelisse ajabilanssi naiste tantsupeoga seotud kohustuste täitmine. Eriti karm kogemus oli see, kui märtsis-aprillis tuli poolteist kuud jutti kõik nädalavahetused erinevates Eestimaa nurkades toimunud eelproovidel veeta.
Samas oli see väga põnev, sest sõidud tegi kaasa ka peo pealavastaja Ülo Luht ning teised suurte kogemustega tantsujuhid. Kui jälgisin, kuidas Ülo Luht tantsurühmadega töötas, hakkasin paremini mõistma, kuidas tantsule mõtet ja hinge sisse „puhuda“, nii et see poleks lihtsalt liikumine punktist A punkti B. Nii et naiste tantsupeo ettevalmistusprotsessis osalemine on nagu hea ja sealjuures veel tasuta saadud koolitus. Need kogemused kuluvad kindlasti tulevikus ühel ja teisel puhul ära.
Marika Järvet, lastetantsu lavastaja:
Naiste tantsupeo ettevalmistuses osalemine on andnud kogemusi lausa kapaga, sest teen kaasa nii korraldus- kui ka lavastustoimkonnas. Maakondlikel ülevaatustel oli huvitav jälgida, kuidas rühmad ühe või teise tantsu olid omandanud, millele rõhu pannud. Tuleb tunnistada, et huvi tantsupeo vastu on suur, rühmad olid hästi ette valmistanud ja mütsiga lööma ei tulnud keegi.
Olles ise juba 1977. aastast tantsupidudel käinud, sain lõpuks võimaluse ka ise ühe peo loomisele kaasa aidata. Jõgeva Muusikakooli kõige väiksemad tantsijad esitavad peol minu seatud tantsu “Nukuemalugu”. Ent sellest palju suurem enda proovilepanek on Jõgevahe Pere lemmiktantsu, Ülle Feršeli “Kodu” lavastamine väljakul. 211 naisrühma väljakule paigutamine on paras matemaatiline pähkel. Aga kui on kõrval kogemustega toetajad ja õpetajad, pole miski võimatu.
Olen väga õnnelik, et mulle selline võimalus anti ning loodan, et naiste tantsupeost saab traditsioon ja kindlasti Jõgeval.
Mati Kivi, pealavastaja assistent ja meestetantsu lavastaja:
Rahvatantsuga olen tegelnud 1965. aastast ja olnud mitut puhku ka suuremate tantsupidude üldjuhi assistent. Naiste tantsupeo ettevalmistusprotsessis osalemine on andnud omamoodi kogemuse. See, et ka mehed sellel peol platsile pääsevad, on igati teretulnud. Selle on juba loodus niimoodi seadnud: on’s keegi näinud kanakarja, kes kuketa läbi saab?
Kui naiste tantsupeol oleks antud võimalus kaasa tantsida ainult segarühmade naistele, siis poleks see olnud hea lahendus. Mehed oleksid nendega niikuinii kaasa tulnud ja siis oli juba targem nemadki platsile lubada. Mehed tantsivad naistepeol küll ainult üht tantsu “Wäggi läheb”, aga lõputantsu “Palve” ajalgi on neil oma väike roll täita.
Naiste tantsupidu on Jõgevamaa jaoks suur ettevõtmine ja on tore selle kordaminekule kaasa aidata.
i
Tantsujuhtide mõtted pani kirja RIINA MÄGI. Üks tantsujuht jäi ka küsitlemata: Tiina Kull, kes hiljuti võttis üle noorte segarühmade üldjuhi ameti.
