Möödunud laupäeval andsid II Eesti Naiste Tantsupeo korraldajad avalikkusele teada, et tänavu juunis Jõgeval peetava peo patrooni austava rolli nõustus enda kanda võtma armastatud laulja Ivo Linna. Patrooni isik avalikustati Jõgeva kultuurikeskuses toimunud esitluskontserdil, mille publik nägi valitud palu suvise peo repertuaarist.
Kui naiste tantsupeo korraldajad Ivo Linnale helistasid ja teda peo patrooniks palusid, oli laulja ühtaegu üllatunud ja meelitatud. Üllatunud sellepärast, et rahvatantsu ja rahvarõivaid on ta küll alati hinnanud, ent ise pole ta üheski rahvatantsurühmas tantsinud – isegi koolipõlves mitte. Meelitatud oli laulja aga sellepärast, et sellise peo patrooniks olemine on tema meelest väga austav ülesanne. Toreda kokkusattumusena on Linnal just tantsupeo toimumispäeval, 12. juuunil sünnipäev: tal täitub 67 eluaastat.
“Elu jooksul on mul igasuguseid sünnipäevi olnud, ent seda, et 4700 naist mulle sünnipäeva puhul tantsivad, pole küll varem juhtunud. Nüüd pakub elu mulle sellisegi võimaluse,” ütles Ivo Linna.
Küsimusele, kas oma naine pahaseks ei saa, kui ta tuhandeid tantsunaisi kaasava peo patrooniks hakkab, vastas Ivo Linna, et pahandamise asemel lubas abikaasa Imbi heal meelel tantsupeole kaasa tulla.
Naiste tantsupeo korraldustoimkonna juhi Airi Rütteri sõnul otsustati Ivo Linna patrooniks paluda osalt sellepärast, et ta on kogu elu naistest ja naistele laulnud ning et tema laulude saatel on alati hea tantsida olnud. Patroonina kannab Linna Rütteri sõnul kahesugust rolli: ühelt poolt on ta peo sümboolne esindaja ja hea tahte saadik, teisalt aitab ta jutustada peo aluseks olevat lugu. Kui esimene, viie aasta tagune naiste tantsupidu (sedagi peeti Jõgeval) kandis pealkirja “Naise lugu”, siis teisel peol jutustatakse mehe lugu ehk antakse edasi seda, kuidas mees näeb naist oma silmade ja südame kaudu. Peo vahetekste, mille kirjutab Heiki Vilep, kannab Ivo Linna ette koos Jõgevalt pärit näitleja Tiit Sukaga. Esimese naiste tantsupeo patroon oli mäletatavasti Evelin Ilves, kes lõi peol kaasa tantsijana.
Tantsupeo tunne
Laupäevasel kontserdil oli nii peo patroonil kui ka publikul võimalus näha tosinat tantsupeol esitatavat tantsu (üldse mahub neid peokavva 26). Neid kandis ette kümme tantsurühma Jõgevamaalt, Tartumaalt ja Ida-Virumaalt. Lõputantsu “Leidmine” ajal oli laval ja lavaesisel tantsupõrandal 116 tantsijat.
“Täitsa tantsupeo tunne oli,” ütles Ivo Linna. “Tantsud olid ilusad ja hästi ette kantud. Oli näha, et nende kallal oli kõvasti tööd tehtud. Päris huvitav on kolme kuu pärast näha, kuidas need väljakule seatakse. See, kuidas tantsijate massid suurtel tantsupidudel väljakul liikuma pannakse, on minu meelest suisa kõrgem matemaatika. Loodan, et ka ilm saab Jõgeva peo ajal ilus olema. 90 protsenti minu sünnipäevadest on senini päikeselised olnud.”
Möödunud laupäeval oli suure peopäevani tõepoolest jäänud täpselt kolm kuud.
“Täna nähtud pildi järgi on peoettevalmistused hästi kulgenud ja sõidan siit, Jõgevalt, ära üsna rahuliku südamega,” ütles peo pealavastaja Ülo Luht. “Aprillis toimuvatel maakondlikel ülevaatustel näeme muidugi täpsemat pilti, aga nagu senised kogemused näitavad, saab suurte pidude alguseks kõik vajalik alati tehtud.”
Maakondlikud ülevaatused algavad 2. aprillil ja nelja nädalavahetusega tuleb peo kunstilisel toimkonnal terve Eesti läbi sõita. Teekonda alustatakse Pärnust ja lõpetatakse Tallinnas. 10. juunil saabuvad peol osalevad rühmad aga juba Jõgevamaale, et maakonna eri paikades asuvatel harjutusväljakutel (kokku on neid üheksa) eelproove alustada. Tõsi, osa tantsijaid tuleb kohale juba 9. juunil.
Teistest varem
“Teistest tantsijatest päev varem saabuvad väliseesti rühmad ja välismaised külalisrühmad,” ütles Airi Rütter.
Väliseesti rühmad tulevad tema sõnul Jõgevale Kanadast, Inglismaalt, Iirimaalt, Luksemburgist, Soomest ja Norrast. Viimasest on saabumas koguni kaks rühma. Kui Kanadast Vancouverist pärit tantsijad on Kanadas ka sündinud, siis ülejäänud rühmad koosnevad nn hilis-ümberasujatest. Külalisrühmad tulevad meile aga Jonavast (Leedu) ja Raunast (Läti).
“Väliseesti ja külalisrühmadele toimuvad 9. juunil täiendavad proovid ja Jõgevamaad tutvustav ekskursioon,” ütles Airi Rütter.
Tema sõnul teeb peol kaasa ka rühmi, mis tegutsevad küll Eestis, ent ei koosne eestlastest. Üks selliseid on näiteks Sillamäe tantsuansambli Suveniir naisrühm. Ka Narva-Jõesuu naisrühma liikmetest on osa arvatavasti vene rahvusest.
- juunil toimub Jõgeva staadionil kõigepealt peaproov-etendus, seejärel aga kaks kontsertetendust.
Peale naisrühmade (neid on viit eri liiki) astuvad üles neiduderühmad, vanaemaderühmad, segarühmad ja noorte segarühmad. Tantsupeo eel saab teoks mitu simmanit ning 11. ja 12. juunil peetakse peostaadioni kõrval eestimaise käsitöö ja talutoidu laata.
Peole on registreerunud 408 tantsurühma 4833 tantsijaga. Eeldatavalt kasvab Jõgeva 12. juunil inimeste arvu poolest kolm korda suuremaks kui tavaliselt ning II Eesti Naiste Tantsupidu Mehe Lugu on kujunemas käesoleva aasta suurimaks rahvakultuuripeoks Eestis.
MTÜ Folklooriselts Jõgevahe Pere eestvedamisel toimuva peo toetajateks ja koostööpartneriteks on Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Rahvakultuuri Keskus, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Jõgevamaa omavalitsused, OÜ Vali Press, AS Balbiino, AS Põltsamaa Felix, AS A. Le Coq, Postimees ja ERR. Tantsupeo pileteid müüb Piletilevi.
RIINA MÄGI
