Seelik ei peaks suusatamiseks just kõige sobivam rõivatükk olema, aga Kuremaa terviserada on kord aastas – naistepäeva paiku – täis just seelikus suusatajaid, kellel enamasti kübaradki peas. Tänavu oli naistepäeva suusasõidul täita ka üks üllas missioon: propageerida suvel Jõgeval toimuvat naiste tantsupidu.
Naistepäev oli nõukogude ajal ülitähtis püha, mistõttu tänapäeval varitseb selle liigagarat tähistajat oht saada külge eelmise ühiskonnakorra taganutja tiitel. Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ja Jõgeva aleviku kultuuriseltsi Vanaveski korraldatav naiste suusasõit on ettevõtmine, mis sobib ka nüüdisaegsesse naistepäeva nagu rusikas silmaauku: kes tahab, näeb selles nostalgitsemist, kes tahab, irooniat. Aga sportlik ja lõbus on see naistele igal juhul.
Alguse sai suusõit kolme aasta tagusest lõbusast killuviskamisest mõnede sordiaretusinstituudi naiste ja ühe nende meeskolleegi vahel. Mees öelnud nimelt naistepäeva eel, et näe, teeks teile naistepäeva puhul välja, aga 8. märts on laupäev ja siis me ei kohtu. Naised ütlesid vastu: “Ei ole midagi, saame kaheksanda hommikul kell kaheksa Kuremaa terviseradadel kokku ja siis võid meile välja teha.”
Esimesel suusasõidul oligi vaid kolm-neli sordiaretusinstituudi naist ja vapper meessoost väljategija. Järgmisel aastal oli suusatajaid juba viisteist ja ülejärgmisel ehk möödunud aastal neljakümne ringis. Umbes niisama palju oli naisi tänavusel, ülemöödunud pühapäeval peetud suusasõidul, mehi oli naiste sõitu pealt vaatamas ja neid abistamas umbes viisteist.
Tuisk vaibus
“Rahvast oleks seekord rohkemgi olnud, kui osa inimesi tuisuhirmus tulemata poleks jäänud,” ütles naiste suusasõidu üks korraldajaid, sordiaretuse instituudi teadur Reine Koppel. “Tegelikult lõppes tuisk ära ja ilm läks ilusaks, nii et neil, kes tulemata jätsid, oli põhjust kahetseda.”
Reine Koppeli sõnul oli tuisusele päevahakule vaatamata rajal hulgaliselt uusi nägusid näha. Kohal olid ka mitme naisrahvatantsurühma esindajad, kelle eesmärgiks oli propageerida 12. juunil Jõgeva staadionil peetavat I Eesti Naiste Tantsupidu. Sõidueelset soojendustki tehti folklooriseltsi Jõgevahe Pere naisrühma liikmete juhendamisel. Enne rajale minekut tantsiti aga ära naiste tantsupeo kavva kuuluv “Simmanipolka”.
Suusatamise endaga oli nii, et stardipauk küll anti, aga missugusele rajale keegi suundus või kui pika maa maha sõitis, oli igaühe enda asi. Ka meestel oli lubatud rajal viibida. Mõni tugevama soo esindaja eelistas aga üldse naiste hulka sulanduda, ajades nende eeskujul selga seeliku.
Seelik ei sega
Mehi kohtas siiski ka abistavates ametites. Sordiaretuse instituudi direktor Mati Koppel kehastus näiteks liikuvaks toitlustuspunktiks ja pakkus suusatavatele naistele suurest korvist kommi.
Et vastlapäevani oli aega vaid kaks päeva, sõitsid paljud pärast suusatamist ära ka oma vastlasõidud. Osa rahvast lustiski tegelikult suusatamise asemel kelgumäel.
Suusarajale ja kelgumäele jäetud energia taastati ühise kohvi- ja teejoomise käigus. Kohvi- ja teekõrvase olid suusatajad ise kaasa toonud.
“Naistepäeva suusasõit näitas, et tantsijad on üldjuhul ka head suusatajad,” ütles Reine Koppel. “Ja seelikuga suusatada on väga lahe! Tõsi, nendes, kes tausta ei tea, tekitab seelikus suusataja nägemine kerget hämmingut. Mõned naiste suusasõidul osalejad siirdusid näiteks pärast kohvipausi uuesti suusarajale, seal oli aga seltskond vahepeal vahetunud ning uued tulijad tegid suured silmad, kui tavatus kostüümis suusatajaid nägid.”
i
RIINA MÄGI
