Nagu ikka, on meeldiv ühendatud kasulikuga ning kokkusaamisele on oodata ka külalisi, kes jagavad kasulikku teavet.
Algus tehti Peipsi ääres
Eeloleval suvel seisab ees järjekorras neljas üleriigiline endiste naismehhanisaatorite kokkutulek taasiseseisvunud Eestis. Loniida Bergmann Võisikult, kes oli kolme aasta eest asja peamisi käimalükkajaid, leiab: “Kokkusaamisi tuleb tingimata jätkata. Kui alguses mõtlesime hakata korraldama üle-eestilisi kokkutulekuid kord kahe aasta tagant, siis seni oleme kohtunud igal suvel ja nii jääb ilmselt ka edaspidi. Oleme ju enamasti sellises eas, et aeg kiirustab tagant.”
Kõik saigi alguse mõned aastad tagasi Loniida Bergmanni mõttest kokku kutsuda Jõgevamaa endised naismehhanisaatorid Jõgeva kultuurikeskusesse, et omavahel aru pidada, mis saab edasi. Kui Loniida oma plaanist siitkandi riigikogulasele Mai Treialile kõneles, asus viimane energiliselt naistele appi mõtet ellu viima. Tema on organiseerinud kohale ka oma ala spetsialiste, kes on andnud nõu nii tervise alal kui ka aidanud lahti seletada mitmeid seadusi.
Seejärel võtsid Jõgevamaa naised kätte ja kutsusid 2002. aasta suvel Peipsi äärde Kodaverre naismehhanisaatorid üle Eestimaa. Ärgitaja oli jälle Loniida Bergmann, kellel üle-eestilise kodukandiliikumise ja omaaegse ametiühinguaktivistina palju tutvusi ja kontakte. Pealegi tunnevad paljud kutsekaaslased üksteist juba varasemast ajast, sest teatavasti korraldati Eesti naismehhanisaatorite kokkutulekuid kolmel korral ka nõukogude ajal.
Kodaverre tuli kolme aasta eest kokku naisi saja ringis. Sealt sai asi hoo sisse ning järgmisel aastal kohtuti juba Viljandimaal. Möödunud suvel sõitis mandrirahvas üle mere Saaremaale. Jõgevamaalt läks sinna suur bussitäis naisi. Et pikk sõit oli võrdlemisi kulukas, paluti abi valdadelt.
Elurõõmu saadakse üksteiselt
Esmaspäevase kokkusaamise peakorraldajad on Laiuse naised Aiki Lillepõld ja Sirje Hansing ning ettevõtmist toetab Laiuse põllumajandusosaühing. Endisi naismehhanisaatoreid on aga peaaegu igas vallas. Kõige enam vahest Põltsamaa vallas Eskus, Laiusel, Palal ja Saarel. “Kohapeal võiksidki naised ennast kirja panna, on nad siis olnud traktoristid või autojuhid. Meil on valdades ka oma kontaktisikud olemas,” soovitab Loniida Bergmann.
Senised kokkusaamised on osaliste kinnitusel lisanud jõudu elada kohe pikaks ajaks, sest sellist lustlikku ja elurõõmsat seltskonda annab otsida. Jõgevamaalastega on alati kaasas ka Heino Sutting, kes sündmused jäädvustanud on. Endiste traktoristidega koos on enamasti ka nende asendamatud “haakijad” – Laine Kondas alias proua Pürst ja Ilve Miller akordioniga.
Et eeloleval suvel plaanitsetakse Võrumaale minna ühesugustes särkides, siis valitakse esmaspäeval ka sellele Jõgevamaa esinduse logo.
VAIKE KÄOSAAR