Naisrühmade võistutantsimise korraldamise kohustus langes folklooriseltsi Jõgevahe Pere naisrühma ja selle juhendaja Airi Rütteri õlule seetõttu, et nad kahe aasta tagusel võistutantsimisel koos Nõo naisrühmaga Madelin esikohale tulid. Kuna Madelin oli võistutantsimist juba korra korraldanud, ei mõeldud pikalt, vaid öeldi: järgmisel korral kohtume Jõgeval! Jõgevahe Pere naised aga leidsid, et ühepäevase võistutantsimise ajal ei jõua tantsunaised veel omavahel õieti tuttavakski saada, juttude ära rääkimisest kõnelemata, ning otsustasid teha hoopis kahepäevase festivali.
Laupäeval tegid võistutantsimisel osalevad rühmad Jõgeva kultuurikeskuses lavaproove ning käisid Jõgevamaad tutvustavatel ekskursioonidel. Igas peatuspaigas anti külalistele väike etendus: Laiusel riisuti lahti Siniallikat, Kuremaal kohtuti endiste mõisaomanike Oettingenidega, Palamusel tutvuti ?Kevade? tegelastega, Kassinurmes käidi hiies loitsimas.
Õhtul süüdati Hea Linna Vaimu juures südametuled ning peeti kultuurikeskuses maha meeleolukas simman. Õhtu naelaks oli meeste üllatustants, mille oli rahvatantsuansambli Kuljus, Jõgeva segarühma Kaaratsim ja Tabivere segarühma meestele selgeks õpetanud Märt Agu. Tormilise aplausi tõttu läks tants kordamisele. Pärast loositi aga tantsumehed naisrühmade vahel välja ning anti igale neist pudel veini. Kõigepealt tuli meestel siis oma ?kanakarjale? punnsuutäis veini pakkuda ning seejärel neid õhtu otsa tantsitada. Peale tantsumeeste olid kohal ka laulumehed ehk ansambel Laisad Poisid, milles teiste hulgas teeb kaasa maavanem Aivar Kokk.
Teine festivalipäev oli siis võistutantsimise päralt. Sellest võttis osa 23 rühma kohale tulnud 29st. Esimeses voorus tantsiti kohustuslikku tantsu, milleks seekord oli Diana Otsingu ?Kust mina tunnen tuima neiu?, teises voorus esitas igaüks vabalt valitud tantsu. Kümnel paremal rühmal, kes kolmandasse vooru pääsesid, õnnestus esitada teinegi vabalt valitud tants. ?ürii töö muutis objektiivsemaks see, et rühmad ei esinenud võistutantsimisel oma nime, vaid loositud numbri all. Nimed avalikustati alles siis, kui punktid kokku löödud.
Esikoht Põlvasse
Võitja au läks seekord Põlva naisrühmale Tantsurõõm, teiseks tuli Keila Keikal ja kolmandaks Põltsamaa Uhka. Teine Jõgevamaa esindaja ? Laiuse naisrühm Meie Mari ? jäi üsna napilt finaali ukse taha. Publiku auhinna said kohustusliku tantsu eest Põltsamaa Uhka, teise vooru tantsu eest Keila Keikal ja kolmanda vooru tantsu eest ansambli Sõprus naisrühm.
?Igav meil küll ei olnud ? isegi siis mitte, kui 23 korda järjest üht ja sama tantsu vaadata tuli,? kiitis ?üriiliige Kadri Tiis. ?Üllatusi oli aga küll ? näiteks uute tantsude ja uute tantsuautorite näol.?
Auhinnakohtade saatus sõltus ?üriiliikmete (peale Kadri kuulusid sinna veel tantsujuhid Virve Kurbel, Ülle Fer?el, Madli Teller ja Helle-Mare Kõmmus) paljus kolmanda vooru tantsuvalikust. Kes õige valiku tegi, oli võidumees, kes oma võimeid üle või alla hindas, eakohatu tantsu või hoopis teisele rühmaliigile kirjutatud tantsu valis, võis endale n-ö vee peale tõmmata.
?Positiivses mõttes jäid silma need rühmad, kes juba esimeste sammudega näitasid, et nad on absoluutselt veendunud selles, mida nad teevad,? ütles Helle-Mare Kõmmus.
Üldiselt olid tantsijad aga ?üriiliikmete meelest tublid: naistele kirjutatud tantsud ongi tavaliselt üsna keerulised ning head kehakooli ja kehavalitsemist nõudvad.
Jõgeva naistetantsu pealinnaks?
Korraldus tasemel
?Me oleme käinud nii mõnelgi üle-eestilisel võistutantsimisel ja rahvusvahelisel folkloorifestivalil, aga nii hästi korraldatud üritusel oleme esimest korda,? ütlesid Imavere naisrühma Pillerpäkad liikmed Allika Jüris, Janne Aare ja Elena Sapp. ?Aeg oli hästi sisustatud ja seltskond oli suurepärane.?
Põltsamaa Uhka tantsijad Maire Tiiroja, Livia Käär, Esta Virkunen ja Aire Narits avaldasid aga enne tulemuste teatavaks tegemist lootust, et nad esimeseks ei tule: sel juhul langeks neile järgmise võistutantsimise korraldamise kohustus ning paremini kui Jõgeval oleks seda üritust kaunis raske läbi viia. Üllatuslikult kiitsid nad huvitavaid ekskursioone: maakonna Jõgeva-poolne ots olevat nendegi jaoks üsna tundmatu.
Peakorraldaja Airi Rütteri sõnul oli kolmesaja tantsijaga festivaliga mässamist küll, aga tänu Jõgevahe Pere naisrühma liikmete tublidusele ja headele abilistele (nende hulgas ollakse eriti tänulikud majutuse ja toitlustusega tegelnud Jõgeva Gümnaasiumile) tuldi toime. Kui aga festivalil osalenute ettepanekut tõsiselt võtta ja Jõgeva naistetantsu pealinnaks kuulutada, tuleks valmis olla veel ?hullemaks?.
?Kui võtta festivali kavva peale rahvatantsu ka line-, kõhu- ja showtants, siis pole kunst tuhat naist kokku tuua,? ütles Airi Rütter. ?Tuleb ainult mõelda, kuidas majutus- ja toilustusprobleemid lahendada.?
Üks on selge: tantsida eesti naised armastavad. Ja kui Imavere naised naljatamisi kurtsid, et naiste tantsuharrastuse pärast jääb hulk lapsi kasvatamata, siis õigem oleks öelda: emade tantsuharrastus lapsi just kasvatabki. Teleka ees lösutav ja seebiseriaale vaatav ema pole lastele ju kuigi hea eeskuju.
RIINA MÄGI
