Naised saavad oma töö eest Eestis vähem palka kui mehed. Täpselt sama tööd tehes makstakse enamasti naisele vaid 3/4 mehe palgast. Kui küsida tööandjalt, miks sedasi, siis tüüp-vastus on, et mees peab perekonda ülal. See pole hoopiski nii!
Ülalpeetavaid naisi on Eestis väga vähe
Vaid üks sajandik Eesti meestest peab oma naisi ülal. Need on uu-rikkad, kes n-ö vett ei joo ja jalgsi ei käi ning kelle naised peaaegu et elavad ilusalongides. Kuidas 1 protsent saab 99 vastu? Isegi kui see suhe on 10:90, tuleb ikkagi välja, et lõviosa naistest peab Eestis tööd tegema.
Tööandja on varmas vastama, et naiste ja meeste palk sama töö eest on enam-vähem üks ja seesama. Pilguheit palgalehele võib näidatagi seda, kui aga edasi küsida, kuidas on lisatasudega, siis selgub tõde.
Nii näiteks ei oska Maire või Ülle kuidagi nõuda ei mobiiltelefoni ostmist ega telefoniarvete kinnimaksmist. Või ametiauto soetamist ja transpordikulude katmist ettevõtja poolt. Mees oskab nõuda. Naine käitub ikka nii, ah, mis mina ja kuidas ma hakkan ülemuselt seda või teist küsima, kui ülemus ei märka mulle pakkuda, ju ma siis pole seda väärt.
Muide, töövõtjal on paljude ametite puhul õigus kord aastas nõuda koolitust tööandja kulul. Seda hoolimata soost. Minu kogemuse varal oskavad mehed siingi oma õiguse eest paremini seista. Mis tõestab ju omakorda, et Eesti naisele omane tagasihoidlikkus pole mitte voorus, nagu meie kasvatus ja vanasõnad toonitavad, vaid on 21. sajandil muutumas rängaks puudeks.
Noor naine tööandja silmis kurjategija
Mulle on vastukarva kuulata lugusid noortest naistest, kes on tööandja silmis kui kurjategijad. Ikka olen mõne tähtsa mehe suust kuulnud lausejuppi, kuna noorel naisel on “oht” rasestuda, siis tuleb tööandjal end selle vastu kaitsta ehk teha kaval tööleping.
Tegelikult on noortel naistel ühiskonnas topeltraske. Eesti peretoetuste süsteem on vilets ja ebaõiglane. Siinkohal oleks paslik meenutada mullust vanemapalka. Vähestele annab riik palju, aga enamus saab väga vähe. Sotsiaaldemokraadid rääkisid emapalgast ja nõudsid kõikide sündivate laste kohtlemist võrdselt, kuivõrd lapsed on sündides ühiskonnale ühtemoodi tähtsad.
Meie mõttekaaslased Põhjala riikides on suutnud naiste õiguste eest seista paremini kui kusagil mujal maailmas. Naine saab võrdse töö eest võrdset palka. Sotsiaaldemokraatlik perepoliitika on taganud noortele emadele võimaluse lapsi saada ja edukalt töötada. Mina leian, et mida enam juurdub Eestis vasakpoolne mõtteviis, mille lipukiri on “Õiglase riigi eest!”, seda turvalisemalt tunnevad Eesti naised end selles ühiskonnas.
See tähendab olukorda, kus naine tunneb end tööandja ees kaitstult, kus naised saavad võrdset palka meestega ja kus peretoetuste süsteem on märgatavalt parem kui täna.
Kallid naised! 2000 kilomeetri kaugusel Brüsselis kuus aastat elades ja töötades sai mulle peagi selgeks, et Eesti naine on oma mehele ja ühiskonnale ilus tark partner, kelleta Eesti poleks praegu see, mis ta on.
Alatasa olin ma ajakirjanikuna tunnistajaks olukordadele, kus eestlanna ajas Euroopa Liidus n-ö Eesti asja hoopis tõhusamalt, et mitte öelda lausa paremini, kui seda tegi Maarjamaa mees. Ja samas ei taha ma kuidagi Eesti naist ja meest teineteisele vastandada. Vaid koos ja väärikate partneritena oleme me elujõulised. Olgem tublid!
Marianne Mikko,
Välispoliitika analüütik, sotsiaaldemokraatliku erakonna juhatuse liige
