Kaitlyn, tema kaheksateist mängukaaslast ning mängujuhid Karmo Kurvits ja Kaisa Reimand elasid kümme päeva Põrgumaal, Torma valla Linnuse talu maadele jäävas metsikus paigas, kus seitsme kilomeetri raadiuses ei ole inimhingegi, poest, lõbustusasutustest ja muudest tsivilisatsiooninähtustest rääkimata. Ka kaasa võtta tohtisid mängijad Põrgumaale vaid hädapärase: toidunõud, riided, magamisvarustuse ja hügieenitarbed. Raha, sööki, nätsu, tikke, terariistu, raadiot, mobiiltelefoni, arvutit ja mitmeid muid “segavaid” asju ei tohtinud kellegi kotis olla.
“Karmo maalis siinsetest oludest MSNis muidugi veel hullema pildi,” ütles Kaitlyn. “No umbes nii, et jões on vesi ainult põlvini jne. Eks ta tahtis nõrganärvilisemad ja hellitatumad eemale peletada.”
Karmo sõnul olevat mõni algselt soovi avaldanu tõepoolest ka tulemata jäänud. Üks olevat näiteks üllatunult küsinud: “Mis, kas teil seal muusikakeskust polegi või?”. Ja mängust loobunud.
Muusikakeskust Kyla-rahval tõepoolest polnud. Polnud ju elektritki.
“Nüüd kummitab mul peas kogu aeg üks ja sama laul: too uus Nexuse lugu, mida me autoraadiost kuulsime, kui eile Tartus käisime,” naeris Kaitlyn.
See vastik hääletamine
Vahepeal pääsesid mängijad tõepoolest ka tsivilisatsiooni rüppe: ühel päeval käidi oma võimeid proovimas vastavatud Taevaskoja kõrgseiklusrajal, ühel päeval oldi Annuse talus abitöödel ja üks päev veedeti Tartus uue vanglaga tutvudes, Eedeni keskuses bowlingut mängides ja Raekoja platsil allkirju kogudes.
Hüüdlausetele “Olen ilus!” ja “Emajõgi puhtaks!” allkirjade kogumine oli üks paljudest Kyla võistlusmängudest: iga allkirja eest said mängijad mängujuhilt nimelt 50 senti. Nooremad inimesed olevat lahkema käega allakirjajagajad olnud, välisturistid läinud jälle kergesti härdaks jutu peale, et noored allkirjade eest süüa saavad. Sõimata sai korra vaid üks allkirjakoguja ? ja see oli Karmo ise…
Enamik võistlusmänge toimus siiski Põrgumaal. Kord tuli jõudu, kord nutikust näidata, kord pidi lihtsalt õnne olema ? nagu näiteks Bingo-mängus. Võistlusel viimaseks jäänu langes automaatselt kogu mängust välja, võitja aga sai preemiaks 50 krooni ja immuunsuse, st teda ei saanud selle päeva õhtul mängust välja hääletada.
“Igaõhtune hääletamine on siin kõige vastikum asi,” ütles Maris Reino mõtlikult. “Me saame ju tegelikult kõik väga hästi läbi ja kuidas sa siis ikka hea sõbra vastu hääletad.”
Hääletamise dramaatilisust aitas mõnevõrra leevendada asjaolu, et väljahääletatud võisid laagrisse edasi jääda ja kõigis tegemistes osaleda, ainult finaali pääseda polnud neil enam lootust.
Enne Põrgumaale minekut olid omavahel tuttavad vaid vähesed: pärit olid mängijad ju Jõgevamaa eri koolidest, mõned aga koguni Tartu- ja Lääne-Virumaalt. Ent Põrgumaal sulanduti ruttu üheks “kambaks”. Ühtsustunnet aitasid veelgi kasvatada Kyla-rahval külas käinud meeskonnatöö koolitaja Uku Visnapuu korraldatud seltskonnamängud ning indiaanikultuurist innustunud Jaanika Grossi, Maris Liinati ja Tarmo Aarma läbi viidud higistamistelgitseremoonia.
Proovilepanek
“Seltskond on siin super!” ütles Maris Reino. “Juba sellepärast tasus mängu tulla. Ja koht on samuti super!”
“Mul soovitas ema mängu kandideerida, öeldes: “Mind ju enam ei võeta, aga sina mine kindlasti!”,” naeris Käthi Kivi. “Kui asja lähemalt uurisin, tundus mulle intrigeeriv korraldajate küsimus “Kas julged Tartu Raekoja platsil üksinda suure rahvamassi ees laulda ja vähese toiduga hakkama saada?” Mind hakkas ennast ka huvitama, kas ma saan sellega hakkama.”
Nagu hiljem selgus, tuli Raekoja platsil tegelikult hoopis allkirju koguda ja süüa sai Põrgumaal ka täitsa piisavalt. Ent pettumust see Käthis ei tekitanud, sest enda proovilepanek oli kümnepäevane seiklusmäng ikkagi.
Karmo Kurvitsa jaoks oli Kyla juba neljas seiklusmäng, mille ta korraldanud. Varasemad kolm (üks neist toimus Laiusel ja kaks samuti Põrgumaal) kandsid nime Suur Seiklus.
“Muus mõttes läheb seiklusmängu korraldamine üha lihtsamaks, aga pihitooli-õhtud on läinud mõnevõrra pingelisemaks ja painavamaks,” tunnistas Karmo, kel seljataga üks aasta matemaatikaõpinguid Tartu Ülikoolis. Teatud õhtutel oli mängijatel võimalus nimelt mängujuhtidele Karmole ja Kaisale oma muresid pihtida. Ja neid mängijatel vaatamata oma noorusele tegelikult jätkub.
Kyla finaal toimus kolmapäeval Reastveres Linnuse Paganate pubis. Selleks ajaks said valmis Kyla lipp, laul ja päevik. Kolm finaali jõudnut pidid seal vastama umbes kolmekümne mängukaaslase, korraldaja ja toetaja kõikvõimalikele küsimustele. Sümpaatseima mulje jättis küsitlejatele Jõgeva Ühisgümnaasiumi neiu Mairi Mitt, kes sai peaauhinna ? saja euro ? omanikuks. Väiksemaid auhindu jagati paljudele teistelegi. Seejärel pääses Kyla-rahvas koju vanemaid vaatama, sõpradele helistama, internetis surfama ja eelkõige magama: Põrgumaal selle peale just palju aega ei raisatud…
RIINA MÄGI
