Reedel ja laupäeval toimus Jõgeva kultuurikeskuses XXIII üleriigiline koolinoorte vokaalansamblite ja VIII üleriigiline noorte vokaalansamblite konkurss. Ehk Alo Mattiiseni muusikapäevad.
„Noor, nagu ma olin, tahtsin hakata Jõgeval tegema muusikanädalaid,“ meenutas Alo Mattiiseni muusikapäevade algust peakorraldaja, Jõgevamaa gümnaasiumi muusikaõpetaja Maret Oja. „Alo Mattiisen ja Jüri Leesment oli esimesel muusikanädalal külaliseks ja 1997. aastast kannavad muusikapäevad Alo nime. Algus oli muidugi raske, pakkide viisi tuli kirju laiali saata ja inimestega sai rääkida siis, kui ta oli kodus, lauatelefoni lähedal. Ajaga on korralduslik pool tehniliselt lihtsamaks läinud ja muusikaõpetajatel on tekkinud harjumus siin käia.”
Kiidetakse head publikut
„Paistab, et see on omamoodi pisik, kui külge jääb, enam lahti ei saa. Konkursi žürii uued liikmed Kaarel Orumets, Triin Saarela ja Mai Simson on kõik kunagi siin esinejatena kaasa löönud,“ lisas Maret Oja.
Nii osalejad, Suur Kõrv kui tegijad on kiitnud muusikapäevade sooja ja vastuvõtlikku publikut.
„Seda on meile alati öelnud, et publik on väga hea,“ nendib ka Maret. „Seal on ju kõik lauljad, kui on mingi piano või a cappella koht, valitseb saalis haudvaikus. Ja kui on midagi väga head, reageeritakse kohe. Kui läheb midagi metsa, saadakse aru ja keegi ei osata,“ selgitas ta.
Aastate jooksul on osalev seltskond siiski mõnevõrra muutunud. „Vanasti oli põhikool esimesel päeval ja gümnaasium teisel. Gümnaasiumigruppe oli ligi 30, siis nüüd on neid vähemaks jäänud, kuna ka gümnaasiume on Eestis vähemaks jäänud,“ rääkis korraldaja.
Ega nii suurt konkurssi korraldada ja samal ajal ansamblit selleks ette valmistada lihtne ei ole. Mõnikord, nagu tänavu, jääb seepärast lihtsalt vahele.
Türi põhikooli muusikaõpetaja Tiiu Schüts oli kohal oma kahe kollektiiviga, viienda klassi tütarlastetrioga „Kullakesed” ja gümnaasiumiealiste hulgas osalenud Türi põhikooli ansambliga „Kvartetike”.
Miks põhikooli ansambel gümnaasiumi vanuserühmas kaasa lõi, selgitas õpetaja Schüts: „Pool ansamblist õpib veel põhikoolis, pool juba gümnaasiumites, aga harjutamas käivad nad Türil. Jõgeval olen käinud alates teisest konkursist,“ meenutas ta.
„Lapsed laulavad hea meelega ja sellel ei saa muud põhjust olla kui järjepidevus. Väike näeb, et suur poiss suudab laulda aktusel ja kontserdil ‒ meil on korralikud jõulukontserdid Türi kirikus. Eks see oleneb ka sellest, kas nooremad lapsed saavad ansamblites laulda. Klassiruumis proove tehes ei saa ma neile ju õpetada, mida nad tunnevad laval. Esineda tuleb seni, kuni enam ei pabista. Tase on kogu aeg tõusnud.“
Ka Türi muusikaõpetaja mainib konkursi sõbralikku atmosfääri. „Nad on siin väga sõbralikud, hoiavad üksteisele pöialt. Plaksutavad ja kuulavad teisi, sest on omavahel sõbrad. Senikaua kui kestavad Alo muusikapäevad, on ansamblilaul Eestis tasemel,“ arvas Tiiu Schüts.
Tugev ja võrdne tase
Suure Kõrva liige Pärt Uusberg ütles kohe peale konkursi lõpulaulu, et emotsioon on liiga värske, et asjalikku juttu ajada. „See lõpulaul on põhjus, miks siia ikka tagasi tullakse. Konkurss konkursiks, aga kes vähegi on empaatiliseks inimeseks loodud, siis seda see alati puudutab. Kui oled need päevad siin algusest peale läbi elanud, kulmineerub see, kui lapsi täis saal selja taga laulab: „…on armastus ainuke jumal, kes kõiki su tegusid teab…“.
On väga ilus kogemus. Midagi on siin festivalil algusest peale väga õigesti tehtud. Osalesin siin juba ise noorena. Muidugi on ka konkurss väga põnev ja žüriis on väga põnev olla,“ võttis Uusberg ennast siiski kähku kokku.
Grand Prix 2019 saanud Georg Otsa nimelise Muusikakooli, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Vanalinna Hariduskolleegiumi neidude ansambli – projekt „Leevikesed” tüdrukud kiitsid oma juhendajat:
„Meil on tohutult hea juhendaja, kes tegi meie lugude seaded ja on meist ainult aasta vanem. Üks lugudest oli tema enda kirjutatud.“ Juhendaja Kristina Bianca Rantala kiidab oma ansamblit vastu. „Hästi vahva punt, kõik erinevad karakterid. Kolm aastat tagasi tulid nad mu juurde ja palusid lauluseadeid, nii sattusingi juhendajaks. Käisime siin kolm aastat tagasi ka sarnase koosseisuga. Nii omavad nemadki varasemat Alo muusikapäevade kogemust.” Kristina Bianca ise on siin varem laulnud Riivo Jõgi juhendatud ansamblis GRAM OF FUN.
Koorijuht Hirvo Surva on igakevadine külaline Jõgeval juba pikka aega. „Küll mitte päris algusest, aga mäletamatust ajast siiski,“ ütles ta. „See aasta jääb meelde sellepoolest, et 10.‒12. klassis oli väga tugev konkurents. Ei mäleta, millal viimati nii tugev rebimine oleks olnud. Punktivahed olid väga väikesed. Üldine tase oli väga tugev. 8.‒9. klass oli kuidagi ühtlasem ja see Pärnu punt, kes võitis, meeldis mulle väga. Ülejäänud olid enam-vähem ühtlasel tasemel.
Aga vanemas grupis hakkas mängima juba maitseküsimus. Mulle isiklikult meeldisid väga Põlva tüdrukud. Samas võitjad, „Leevikesed”, olid täiesti teine stiil, aga tehniliselt väga hea esitus. Nad olid tublid mõlemad, väga tublid,“ oli koorijuht Surva esinejatega väga rahul.
Jäi siis natukeseks mõttesse ja lisas: „Küll on tore, et seda konkurssi siin tehakse, ja et sel on juba nii pikk traditsioon. Et Maret ikka viitsiks ja jaksaks!“
Andra Kirna
