Kõige aluseks võiks pidada inimestevahelist suhtlemist, tänu millele võib paljugi asju lahendada. Ei saa ju kuidagimoodi vaid inimeste näost välja lugeda tema muresid või rõõme, ilma temata sõnakestki rääkimata. See kõik kehtib ka oma naabritega suhtlemisel. Nii oleks inimestel paslik koonduda naabrivalveliikumisse, et selle abil oma kodu tunne tekitada.
Õpi tundma oma naabreid
Naabrivalvest oleks kindlasti kasu nii korterühistute kui ka eramajade inimestele, kuna tihtipeale juhtub nii, et Sinu kõrvale kolivad uued naabrid, kellest sul ei pruugi olla õrna aimugi.
Teades eestlastele omaseid iseloomujooni, võib ju järeldada, et me ei ole just kõige avatumad suhtlejad. Osasid eestlasi iseloomustavad kinnisus ja vähene suhtlemine omavahel. Naabrivalve ongi väga hea võimalus oma naabreid tundma õppida.
Näiteks võib vahetada üksteisega telefoninumbreid, nii saavad ehk alguse uued sõprussuhted ja pannakse ka alus turvalise kodukeskkonna kujunemisele. Teadmata oma naabri telefoninumbrit, ei ole kuidagi võimalik talle teatada, et tema korterisse on sisse murtud või et sealt on alguse saanud veeavarii.
Naabrivalve peaks looma kõik eeldused, et inimesed teavad oma naabrite kontaktandmeid ning omavad ühtseid arusaamu, kuidas erinevatele asjadele reageerida. Suureneb tõenäosus, et elanik saab loota oma naabri abikäele just siis, kui seda kõige rohkem vaja võib minna. Kunagi ei tea ju, millal iseendal abi vaja on, aga hea on teada, et kellelegi võib loota.
Sageli küsitakse minult, kas naabrivalve on aidanud kuritegevust vähendada. Otsene vastus sellele küsimusele on selline: kohtades, kus inimesed tõepoolest koostööd teevad ning kus seda toetavad ka politsei ja kohalik omavalitsus, on tulemused rõõmustavad.
Näiteks on Narvas, kus sotsiaalseid probleeme on palju ja ka kuritegevuse tase ei anna rahuloluks põhjust, loodud linnavalitsuse ja politsei aktiivsel toel lühikese ajaga 25 naabrivalve sektorit. Politsei statistika kohaselt pole üheski neis toime pandud mitte ühtegi kuritegu!
See fakt räägib iseenda eest. Tallinnas Lasnamäel võrdles politsei neid maju, kus naabrivalve toimib, teiste majadega samas piirkonnas. Selgus, et naabrivalvega liitunud majades oli kuritegevuse tase keskmiselt 50 protsenti madalam. Need numbrid näitavad, et naabrivalve on kõige odavam ja tõhusam meetod turvalisuse tõstmiseks.
Kindlasti ei ole naabrivalve liikumise eesmärgiks moodustada suletud piirkondi, mida kaitsevad kõrge tara ja kurjad koerad. Naabrivalve kaugem eesmärk on lisaks otsesele turvalisusele vähendada inimeste hirmu kuritegevuse ees ja veenda neid selles, et ühiselt tegutsedes paraneb nende turvatunne.
Kui naabrid üheskoos oma piirkonna turvalisuse üle arutlevad, sünnivad kindlasti mitmed head ideed. Mitmed korteriühistute esindajad on kinnitanud, et pärast naabrivalve loomist on suhted majaelanike vahel paranenud, samuti on hakatud tähelepanelikumalt jälgima võõraid, kes üritavad trepikotta siseneda. See kõik tekitab oma kodu tunde, mis kindlasti aitab kaasa ka teiste ühistu ees seisvate ülesannete lahendamisel.
Uusi sektoreid tuleb pidevalt juurde
Tänaseks on Eestis loodud üle 280 naabrivalve sektori, kuhu on koondunud üle 7800 pere. See tähendab, et naabrivalves osaleb juba rohkem kui 20 000 aktiivset inimest. Ja uusi sektoreid ning piirkondi lisandub suure hooga.
Kodanikujulgus ja kodanikualgatus on need märksõnad, millele põhineb kodanikuühiskond. Ja ainult seda teed minnes saame me üheskoos luua turvalise kodukoha endale, oma lastele ja vanematele.
Alo Lõoke
