Septembris algas uus teatriaasta, mis Jõgevamaa naabermaakondade teatritele on juubelihõnguline.
iii
24. juunil 1870, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval, kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend “Saaremaa onupoeg”. Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula “Maret ja Miina ehk Kosjakased” ning 1871 “Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola”.
Ugala teater sündis 5. jaanuaril 1920, mil juriidiliselt alles asutamisel olev teatri- ja kunstiühing Ugala kandis Koidu seltsimajas ette Jacobi jandi “Pansion Schöller ehk Kui onu hullumajas käis” .
24. veebruaril 1940 avati pitsballiga Rakvere teatrimaja, järgmisel päeval esietendus Rakvere teatris August Kitzbergi “Tuulte pöörises”.
Vanemuise kaugemast ajaloost
Vanemuise kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu arvatakse aastast 1906, mil Aia tänaval (praegune Vanemuise tänav) avati uus teatrihoone. Esimene teatrijuht oli Karl Menning, kes õppis näitejuhtimist Berliinis Max Reinhardti rezhiiklassis.
1908. aastal loodi Vanemuise Seltsi sümfooniaorkester, dirigentideks Samuel Lindpere, Juhan Aavik ja Juhan Simm. Põhiline kontserdihooaeg oli suvel, kontserdid toimusid suveaias.
Aastatel 1925-1931 oli teatri eesotsas Voldemar Mettus. Teatri külastatavus langes, võlakoorem kasvas. Direktoriametit pidasid lühemat aega August Gailit ja August Sunne. 1935. aastal sai direktoriks Otto Aloe, draamalavastajaks Kaarli Aluoja, ooperilavastajaks Eino Uuli, liikumisjuhiks Ida Urbel, dirigendiks Juhan Simmi kõrvale Eduard Tubin. Esimene eesti rahvuslik ooper, Aava “Vikerlased”, lavastati Vanemuises 1935. aastal. Olulise koha omandas ooper. 1939. aastal jõuti Ida Urbeli eestvõttel esimese iseseisva tantsuetenduseni, milleks oli Tshaikovski “Karnevalisüit”.
Ugala alguseaastad
Teatri- ja kunstiühingu Ugala põhikiri registreeriti Pärnu Rahukogus 10. jaanuaril 1920. Asutajaliikmeina kirjutasid sellele alla Armin Hunt, Ernst Hunt ja Jaan Altleis.
Nime Ugala kui viite kahele iidsele Eesti maakonnale Ugandile ja Sakalale soovitas asutatavale teatrile Friedrich Kulhbars.
Teatri kunstilise taseme tõstmiseks korraldati 1920. aasta suvel kursused, mida juhatas Karl Jungholz ning mille lõputööna sündis Eesti esimene vabaõhulavastus – Viljandi Lossimägedes kanti ette Oscar Wilde’i “Salome”. Suvekursusi korraldati ka 1922., 1925. ja 1926. aastal ning need aitasid teatri kunstilist taset tublisti edendada.
Sügisel mindi uuele hooajale vastu Fulda “Kadunud paradiisi”, Pakkala “Parvepoiste” ja Ostrovski “Süüta süüdlastega”. Järgnevatel aastatel juhtisid teatrit vaheldumisi Andres Särev ja Alfred Mering.
Juubeliaasta Tartus
Vanemuise teater toob alanud 140. hooajal lavale 16 uuslavastust, millest üheksa on sõnalavastused, viis muusikalavastused ning kaks balleti- ja tantsulavastused.
Vanemuine avas oma hooaja tänavu 5. septembril Ain Mäeotsa muusikalise lastelavastusega „Lotte ja Bruno muusikatund“. Hooaja esimene uus sõnalavastus esietendub oktoobri keskel Sadamateatris, kus briti lavastaja Barrie Rutter toob lavale William Shakespeare’i tragöödia „Kuningas Richard Kolmas“.
Detsembrikuus esietendub Sadamateatris briti nüüdisaja ühe hinnatuma näitekirjaniku Martin Crimpi musta huumoriga pikitud müsteerium „Linn“, lavastajaks Robert Annus. Detsembris esietendub teatri väikeses majas Rein Paku ja Ain Mäeotsa koolitusprogramm „Don Juan“.
Ooperisõprade rõõmuks jõuab aprillis taas Vanemuise repertuaari Wolfgang Amadeus Mozarti „Figaro pulm“. Tantsu- ja balletilavastustest on hooaja esimene esietendus 16. jaanuaril, kui lavaküpseks saab lavastaja-koreograafi Janek Savolaineni nüüdistantsulavastus „Vanamees ja meri“.
Viljandis uus mängupaik
Ugala avas oma 90. hooaja muusikalise lavalooga “Arturi laulud ja aastad”. Tubli sisemise uuenduskuuri läbinud Ugala on avastanud ka uue mängupaiga ja 10. oktoobril esietendub Viljandi vanas lennukitehases Rootsi kirjaniku Lotta Lotassi esiknäidend „Kogujad”.
Suve viimastel päevadel ehk 16.-22. septembrini on kõigi septembrikuu etenduste pääsmed müügil poole hinnaga. 26. septembril avab Ugala oma teatri kohvikuõhtute sarja. Iga kuu viimasel laupäeval on teatrisõbrad oodatud teatri kohvikusse, kus igal kohvikuõhtul pakuvad teatritegijad oma eriretseptide järgi valmistatud hõrgutisi ning sinna kõrvale ka midagi hingele ja vaimule. Kohvikumuusika on Viljandi muusikutelt ja täiendust saavad ka kohvikuliste teadmised Viljandist ja Ugalast.
Rakveres pimekohting
Rakvere teatris esietendub Nora Ephroni romantiline komöödia „Kui Harry kohtas Sallyt”. Koostöös Raadio 2-ga on Rakvere teater välja kuulutanud sügisesed pimekohtingud ja esimestele õnnelikele helistajatele jätkub pärast etendust veinielamusi ja ööromantikat hubases Aet Hotellis.
Kord kuus toimuv üritustesari Rakvere Teatri Jazzukohvik on võrreldes eelmise aastaga teinud läbi väikesed muudatused – seekord saavad jazzirütmidega täidetud laupäevaõhtud. Lisaks põhiartistidele, kelle hulgas saabuvad live-kontserte andma nii juba mainekad kui ka alles areenile tõusvad muusikud, annavad oma panuse muusikaõhtust pikema naudingu saamiseks erinevad DJ-d, kes võluvad helisalvestistest välja parimad meloodiad ja rütmid.
iii
JAANIKA KRESSA
