Seni polnud 50-protsendilise soodustusega ravimite väljakirjutamisel otsest kohustust selle kohta, kui pika aja peale saab ravimit välja kirjutada ja arstid soovitasid inimestel osta ravimeid kahe nädala kaupa, sest nii tuli odavam.
Näiteks sai arst enne määruse jõustumist üht osteoporoosiravimit välja kirjutada kahe tableti kaupa (nädalas võetakse üks tablett), patsient sai 392 krooni maksnud ravimilt soodustust ja maksis ühe korraga 221 krooni. Kokku läks sel viisil ravimi väljaostmine kahe kuu peale maksma 884 krooni.
Mais seevastu peab arst ravimiretsepti välja kirjutama kaheks kuuks. Seega peaks patsient korraga tasuma 1567 krooni, selle pealt saab soodustust 200 krooni ja seega kulub patsiendil kahe kuu ravimiks 1367 krooni.
Iga retsepti pealt saab inimene kuni 200 krooni soodustust, seega tuleb rahval nüüd ravimite eest senisest oluliselt rohkem raha maksta. Perearst Sirje Järvesaare sõnul puudutab see suuremal määral just vanemaealisi patsiente, kes tarvitavad ravimeid rohkem.
Erandina võib vähem ravimeid välja kirjutada siiski ravi alustamise või muutmise puhul.
Arstieetika eeldab toimimist patsiendi huvides
Ravi läheb patsiendile oluliselt kallimaks, kuid see on alles medali üks pool. Teine lugu on nende patsientidega, kes kannatavad psühhoosi või depressiooni all.
Psühhiaater Peeter Lääne kinnitas, et depressioonihaige peab arsti juures käima sagedamini kui kord kahe kuu tagant, samuti on talle ravimite suurtes kogustes välja kirjutamine mitte ainult majanduslikult kahjulikum, vaid ka lihtsalt eluohtlik. ?Seda seadust järgides on oht patsienti tõsiselt kahjustada, sest ravimi kõrvaltoimed võivad ilmneda mitte ainult ravi alustades, vaid ka palju hiljem. Kui inimesel tekivad vigastused ja jääknähud, siis neid ravida läheb riigile juba palju kallimaks maksma,? ütles Lääne.
Ka uuringud kinnitavad, et depressiooniravi mõjub patsiendile paremini, kui ta saab arstiga rääkida. Samuti ei pruugi suitsiidioht avalduda otsekohe, ravi alustades, sest siis on patsient reeglina liiga kurnatud. Saades ravi, võib juhtuda, et meeleolu ei parane, kuid energiatase tõuseb. Kui kirjutada ühe korraga välja kahe kuu ravimid, on Peeter Lääne sõnul tegemist ohtliku käitumisega. ?Läheksin vastuollu arstieetikaga ja oleksin patsiendi suhtes jõhker,? kinnitab Lääne.
Tema hinnangul pole kõnealune määrusemuudatus ka majanduslikult põhjendatud, sest haigekassal on piisavalt raviraha. ?Inimene, kes selle määruse on koostanud, pole ilmselt kunagi meditsiiniga kokku puutunud,? arvab Lääne. Tema meelest on tegu olukorraga, kus ministeeriumi ametnik püüab laua tagant ravimist juhtida.
?Haigekassaga on arstidel hea teineteisemõistmine, juhtumimaksuga reguleeritakse pöördumise sagedust. Aga kui tekib probleeme, siis eks me katame kulud, kui patsiendi huvides käitume,? lubab Peeter Lääne.
Ministeeriumi jaoks probleemi pole
Sotsiaalministeeriumi ravimipoliitika juhi kohusetäitja Andre Vetka sõnul pole mingit probleemi ollagi, tegemist on vaid ravimite väljakirjutamise korra täpsustamisega. ?Kahe kuu väljakirjutamise kohustus kehtib 75- ja 100-protsendilise soodustusega ravimitel juba ammu,? ütles ta.
?Kuna 50-protsendilise soodustusega retseptide väljakirjutamisel otsest ajalist keeldu polnud, siis kasutati seni seda võimalust ära ja õigusakti tõlgendati valesti. Tegelikult räägime väikesest osast ravimitest, on palju tõsisemaid haigusi, kõrgema soodusmääraga, kus on kahe kuu väljakirjutamise kohustus kogu aeg kehtinud.?
Vetka sõnul on osteoporoosiravimi puhul kavas soodustusprotsenti lähiajal hoopis tõsta. Ka kõik erandid on ravimipoliitika juhi kohusetäitja sõnul määruses kirjas.
Apteegid peavad väljastama ravimeid endiselt nii, nagu retseptil kirjas.
Jääb lootus, et arstid leiavad ka edaspidi võimalusi, kuidas õigusakte patsientide huvides tõlgendada.
JAANIKA KRESSA
