Rahvusvahelist muusikapäeva tähistatakse üleilmselt alates 1975. aastast ja päeva algatas maailmakuulus viiuldaja Yehudi Menuhin, kes oli tookord Rahvusvahelise Muusikanõukogu president. Sel päeval on tavaks saanud tänada muusikuid nende panuse eest ja korraldada muusikakultuuri tutvustavaid enamasti tasuta üritusi üle Eesti, kus täna toimub 100 kontserti ja osaleb 486 muusikut või muusikaõpilast.
Puutumata ei jää ka Jõgevamaa, kontserdid toimuvad Jõgeval, Põltsamaal ja Kuremaal. Tänavu astub üles Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumi orkester, mida dirigeerib Rasmus Puur ja solistiks on Theodor Sink tšellol.
Muusika on kõikjal
Muusikat ei ole kunagi liialt, ei palju ega vähe, muusika ümbritseb meid kõikjal, arvab ka pikaaegsete traditsioonidega Jõgeva muusikakooli juhatav Merike Katt. Ta tõi näiteks möödunud nädalavahetuse, kui ta viibis kahepäevasel rabamatkal, kuulas looduses erinevaid hääli ja kuidas kõlas helipildiliselt lindude ränne, mida võib samuti muusikaks nimetada. „Muusika meie sees on meie peas ja meie sees iga päev. Sain nautida vaikust, sest vaikusest algab muusika ja peame oskama seda kuulata. Muusika mõiste on niivõrd lai. Kui jõudsin rabast ükskord koju, jõudsin meie parima Mozarti interpreteerija Kalle Randalu kontserdile Jõgeva kultuurikeskuses. Inimesed küsisid käest, kas tõesti ta esineb Jõgeva kultuurikeskuses? Pärast kontserti aga, et kas klaver, mis seal saalis on, teeb tõesti selliseid helisid? Suure kunstniku käe all hakkab iga pill helisema, ütlesin.”
Jõgeva muusikakool on loodud 1957. aastal ja siin on õppinud paljud tulevased muusikud. Alo Mattiisen on ainult üks särav nimi teiste hulgas, andekaid muusikuid on siit pärit hulgaliselt. „Muusikakooli roll on olnud nende aastate jooksul väga oluline. Ka need inimesed, kes on lõpetanud selle kooli, kohe ei lähe ega jätkagi ning teadmine kutsumuse osas jõuab kohale mõni aasta hiljem.”
Eestis on aktuaalne teema laulupidude kestvus. Praegused koorijuhid vananevad ja saabumas on üsna pea tühimik, asendajaid pole, kes valmistaks ette kollektiive meie suvisteks suursündmusteks laulukaarte all. „Kas meie laulupeod niimoodi kestavad?” küsis ka muusikakooli direktor.
Lapsed saavad paremini aru kui vanemad
Muusikapäev on loomulikult paljutähenduslik ka muusikakooli jaoks, kuigi sel aastal koolis kontserti ei toimu. Seekord on kontsert Jõgevamaa gümnaasiumi saalis, kuhu mahuvad ära nii orkester kui ka kontserdikülalised. Merike Katti sõnul on koolis küll väga hea akustikaga saal, kuid suurvormide jaoks jääb ruumi kindlasti napiks. Küll teeb kultuurikeskus Jõgeval head koostööd nii Eesti Kontserdi kui ka teiste korraldajatega. Ülimalt hea tasemega nii kontserte ja interpreete on siin esinemas käinud hulganisti. Küsimus on, et inimesed ei leia tihti üritustele teed üles. Selles osas saab Katti arvates tööd teha ja inimesi harida, selleks on ka muusikapäev, kui üle riigi toetatud kampaania, abiks.
Jõgeva muusikakooli õpilastel on etteteatamisega vaba pääs kultuurikeskuse kontsertidele, kuid seda võimalust võiks koolijuhi sõnul kasutada siiski rohkem. Muusikakoolis leitakse, et laste kaudu saaks harida ka vanemaid ja vahel näibki, et lapsed saavad muusika olemusest rohkem aru kui vanemad. Elutempo on kiire, valikuid palju. Tihtilugu poetaksegi selle taha, et kaunis kunst on hiirekliki kaugusel, kuid neid klikke väga teha ei jõuta. Ju annab muusikapäev selleks indu juurde.
INDREK SARAPUU
