Eesti Muusikakoolide Liitu (EML) kuuluvate muusikakoolide juhtidel on traditsiooniks koguneda igal aastal pärast õppeaasta lõppemist paariks päevaks kuhugi kaunisse Eestimaa paika. Tänavuseks kokkusaamise kohaks valiti Pärnu linn.
Kohtumisel osalenud Põltsamaa muusikakooli direktori Anne Kausi sõnul oli seekordne kohtumine üks suurema osavõtjate arvuga muusikakoolide juhtide kohtumistest. Iga muusikakooli esindab EML-i täiskogul enamasti kooli direktor, kes omab ka hääleõigust. Kui Eestis tegutseb ca 90 muusika ning muusika- ja kunstikooli, siis Pärnus oli neist esindatud ligi 80 kooli.
Nagu ikka kinnitas EML täiskogu oma aastaaruande. Oluliste erialaste teemadena vaadati üle erinevate konkursside korraldamine. Selleks et konkursside korraldamise plussidest ja miinustest parem ülevaade saada, moodustati viis töörühma. Moodustatud töörühmade liikmed panid kirja nii need arvamused, mida nad pidasid konkursside puhul positiivseteks kui ka mõtted selle kohta, mis vajaks nende hinnangul muutmist.
Nii otsustati, et konkurssidel osalejaid hinnatakse endiselt 25 palli süsteemis. Muusikakoolide juhid märkisid, et selline süsteem võimaldab erinevad nüansid kenasti punktidena kirja panna. Samas pakuti välja, et seniseid regioone, kuhu üks või teine muusikakool kuulub, tuleks natuke muuta. Anne Kaus peab tõenäoliseks, et regioonide arv edaspidi väheneb ja sellest tulenevalt ka eelvoorude korraldamise kohtade arv. Alates käesolevast aastast muudeti lõppvooru, kuhu pääsevad regioonide muusikakoolidest parimad pillimängijad selliselt, et teoks sai kaks lõppkontserti kahes erinevas paigas. Üks kontsertitest sai teoks Tallinnas, teine Tartus. Muusikakoolide juhid soovisid, et nii saaks see olema ka järgnevatel aastatel.
Anne Kaus lausus, et nii ei ole ühes kohas toimuva lõppkontserdi näol tarvis korraldada n-ö mammutpäeva nagu see varem on olnud. Väga ülekaaluka häälteenamusega võeti täiskogul vastu otsus, et EML-i kuuluvate muusikakoolide kõrval saaksid konkurssidel osaleda ka need muusikakoolid, mis EML-i ei kuulu. Selliseid koole on vähe. Traditsiooniks on saamas üritus, kus õpetajate päeva läheduses kutsutakse igast muusikakoolist EML- i presidendi pidulikule vastuvõtule kaks õpetajat, eelneb võimalus vaadata teatrietendust. Tänavu toimub see üritus Tallinnas.
Igal lapsel oma pill
EML-i täiskogul arutleti ka nelja aastase projekti “Igal lapsel oma pill” (ILOP) üle, mis on seotud Eesti riigi 100. aastapäeva tähistamisega. Kahe aasta vältel on muusikakoolidel selle projekti raames olnud võimalus taotleda raha pillide soetamiseks. Tänavu lisandusid sellesse projekti muusikakoolide ja üldhariduskoolide kõrval lasteaiad.
Põltsamaa muusikakool küsis raha ühe tšello soetamiseks, kus omafinantseering on 20 protesnti. Anne Kausi sõnul võib üks muusikakool taotleda raha kuni nelja instrumendi ostmiseks. Ent enamasti piirab nelja instrumendi ostmist omaosalus. Seetõttu hinnati Põltsamaa muusikakoolis oma võimalusi realistlikult ning taotleti raha ainult ühe instrumendi ostmiseks.
Projekti kohta andis EML-i täiskogul põhjaliku ülevaate projekti juht Allan Tamme. Tema sõnul suureneb tuleval aastal pillide ostuks eraldatav summa veelgi. EV 100. juubeliaastal saab see summa olema pool miljonit eurot, mis Eesti muusikakoolide vahel vastavalt taotlustele jaotatakse. Anne Kaus ütles, et siis tekib rohkematel muusikakoolidel võimalus klaveri ostmiseks. Praegu on klaveri ostmise puhul omaosaluse suuruseks 50 protsenti.
IS MUSIC TEAM tegevdirektor Raivo Sersant rääkis muusikakoolide juhtidele lähemalt õppetööks sobivatest klaveritest, täpsemalt Yamaha, Petrofi ja Steinway klaveritest. Viimast peab Anne Kaus Eesti muusikakoolide jaoks unelmaks ja märkis, et tõenäoliselt jääb Steinway klaver Eesti muusikakoolidele kättesaamatuks. Raivo Sersant rääkis klaverite plussidest ja miinustest, andis nõu, kuidas klaverit valida, kus erinevaid klavereid valmistatakse, millistesse tingimustesse üks või teine pill sobib ja kuidas uut pilli kohapeal hoida ning häälestada.
Rahvusvahelised kogemused
Sügisel Tartus teoks saavast muusikahariduse teemalisest konverentsist andis ülevaate Eesti Kultuuri Koja juhatuse ja eestseisuse liige Pille Lill. Anne Kaus arvas, et küllap EML leiab oma liikmete seast need inimesed, keda sellele konverentsile lähetada.
Eesti muusikakoolide direktorite ette astus ka Euroopa Muusikakoolide Liidu president, meie põhjanaabrite esindaja, Timo Klemettinen. Ta tegutses varem Soome Muusikakoolide Liidu juhatuse liikmena. Muu hulgas on ta koos Soome Muusikakoolide Liidu liikmetega töökoosolekuid pidanud ka Põltsamaal. Euroopa Muusikakoolide Liidu keskus asub Berliinis. Timo Klemettinen pole ise küll alaliselt Berliinis asuvas kontoris kohal, kohapeal on tegevjuht, kes Euroopas muusikakoolide esindajaid on hea meelega valmis vastu võtma.
Käesoleva aasta algusest tegutseb Soome Muusikakoolide Liidu presidendina üks Põltsamaal toimuvate puhkpillimängijate suviste laagrite dirigentidest Jouni Auramo. Mitteametliku infona sai Jouni Auramo suu läbi teatavaks, et järgmine Euroopa Muusikakoolide Liidu festival võib teoks saada Soomes Tamperes.
Pärnu konverents jätkus rahvusvahelises võtmes, sest EML-i liikmete ees esines ka Tšehhi Muusikakoolide Liidu president Thomas Kalaffi, kes rääkis lähemalt muusikahariduse andmisest Tšehhi muusikakoolides. Muu hulgas andis Thomas Kalaffi ülevaate Tšehhi, Poola, Ungari ja Slovakkia muusikakoolide vahel toimuvast koostööst, mis nelja riigi ühendusena kujutab endast Euroopa Muusikakoolide Liidu käepikendust.
Anne Kausi sõnul oli nii Jouni Auramot kui Thomas Kalaffit põnev kuulata seetõttu, et mõlemas riigis toetab riik väga tugevalt muusikakoole. Soomes on riigi toetus muusikakoolidele 57 protsenti. Ülejäänud osa muusikakoolide kuludest katavad omavalitsused ning lapsevanemad. Tšehhis on riigipoolne tugi muusikakoolidele 90 protsenti ja ülejäänud osa kuludest katavad lapsevanemad. Kui aasta lõpuks ei tule Tšehhi muusikakoolid aastaks kavandatud summaga toime, toetavad omavalitsused muusikakoole veel täiendavalt kahe-kolme protsendi ulatuses plaanitud kuluste kogusummast. Samas Eesti ja Tšehhi muusikakoolide õpetajate palkasid võrreldes tuleb tõdeda, et Eesti muusikakoolide õpetajad teenivad päris hästi.
Väga huvitavaks esinejaks oli muusikakoolide juhtide kokkusaamisel Aleksei Turovski, kelle ettekande teemaks oli “Juhtimine meie ümber”. Oma ettekandes toetus ta loomariigile, tõi värvikaid näiteid ja paralleele.
TOOMAS REINPÕLD
