Jõgevamaa väikemuuseumide töötajad võtsid ülemöödunud nädalal ette reisi Hiiumaale, et tutvuda sealsete vaatamisväärsustega ja muuseumide töökorraldusega. Sarnased õppereisid on kujunenud muuseumirahval juba traditsiooniks.
Tõsi, tänavune reis oleks võinud peaaegu et äragi jääda, sest see võeti ette just sel ajal, mil Hiiumaa vahet sõitev uus parvlaev Muhumaa sadamarajatiste säästmise huvides käigust maha oli võetud. Õnneks mahtus meie muuseumitöötajate buss siiski väiksema parvlaeva peale, mis selleks ajaks reisijaid teenindama oli pandud.
Kahe päeva jooksul jõuti tutvuda tervelt kuue muuseumiga, millest üks — Hiiumaa muuseum — paikneb veel kahes erinevas paigas: muuseumi peamaja ehk nn pikk maja Hiiumaa “pealinnas“ Kärdlas ning teine ekspositsioonimaja Kassaris. Uusimaks muuseumiks, kuhu satuti, oli Hiiumaa Militaarajalooseltsi hallatav militaarmuuseum Tahkunas, kõige mõnusamaks kujunes aga käik Soera talumuuseumi: sealne perenaine Õie Laksberg suutis nimelt Hiiumaale omaseid mahlakaid naljalugusid puistata kui varrukast.
Üle vaadatud said ka Käinas asuv Rudolf Tobiase majamuuseum, Sõru muuseum ning Mihkli muuseum, mille külastajate arv kasvas hüppeliselt seitse aastat tagasi, mil TV3 näitas seal salvestatud tõsielusarja “Farm“, ent on nüüd kahjuks jälle tavatasemele langenud.
Kahe päeva sisse mahtusid veel külaskäigud Suuremõisa lossi, Käina ja Reigi luterlikku ning Kuriste õigeusukirikusse, Kassari kabelisse ja kalmistule, Tahkuna, Kõpu ja Ristna tuletorni, Ristimäele, Vanajõe orgu, Orjaku linnuvaatlustorni, Sääretirbi tippu ja Vaemla villavabrikusse.
“Muuseumide, kirikute ja loodusobjektide kõrval oli päris huvitav ka üht tegutsevat tootmisettevõtet lähemalt vaadata,“ ütles Aili Kalavus. “Vaemla villavabrikus näidati meile üsna põhjalikult ära villa lõngaks saamise protsess. Ehkki seadmed on seal väga vanad, töötavad need veel tõhusalt.“
Aili Kalavuse sõnul oli Hiiumaale iseloomulik see, et kõikjal võib kohata Ungern-Sternbergide aadliperekonna esindajate jälgi, kusjuures nii positiivses kui ka negatiivses kontekstis. Põneva vahepalana vaadati aga ühiselt ära Kõrgessaare valla meistrimehe Jaan Alliksoo poolt püstitatud Eiffeli torni koopia, millest kõik kuulnud, aga mida mitte keegi reisiseltskonnast veel näinud polnud.
“Üsna mitu meie muuseumitöötajat olid tegelikult üldse esimest korda elus Hiiumaal,“ ütles Aili Kalavus. “Kaks muuseumitöötajat — Mustvee muuseumi praktikant Natalia Mägi ja Kalevipoja muuseumi uus töötaja Ulvi Tamm — olid aga esimest korda meie seltskonnas. Tore, et saime nad kohe oma ühisettevõtmistesse kaasata.“
Eriti kasulikuks osutusid Aili Kalavuse sõnul siiski käigud muuseumidesse: õpetlik oli jälgida, kuidas materjalid välja pandud, kuidas neid tutvustatakse ja kuidas säilitatakse. Kärdlas Hiiumaa muuseumi nn pikas majas õnnestus meie muuseumitöötajail näha ka tõeliselt tänapäevaseid fondihoidlaid, milliseid siinmail veel üheski muuseumis pole.
Jõgevamaa muuseumitöötajate ühiseid õppereise on korraldatud 2005. aastast peale. Esimesel kolmel aastal tutvuti Jõgevamaa vaatamisväärsustega, ülemöödunud aastal tehti trett Tartu- ja Põlvamaale ning möödunud aastal oli reisisihiks Läänemaa. Tänavuse õppereisi toetamise eest ollakse tänulikud Jõgevamaa Omavalitsuste Liidule ja Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupile.
i
RIINA MÄGI
