Muuseumis saab näha sõjaeelset Jõgevat

Märtsikuu keskel sai Jõgeval tegutsev Betti Alveri Muuseum ühe olulise eksponaadi võrra rikkamaks: OÜs Digitaliseerimiskeskus Martin Terava ja Andres Annama käe all valminud maketilt saab muuseumikülastaja näha, missugune nägi välja Jõgeva linn enne Teist maailmasõda.

Mõtte, et muuseumi tulijal oleks õpetlik ja huvitav vaadata Jõgeva kunagist tänavavõrku ja hoonestust kujutavat maketti, ütles muuseumi sisekujunduse autor Oleg Mellov välja juba muuseumi ehitamise aegu.

“Tema rääkis küll Betti Alveri lapsepõlve aegset Jõgevat kujutavast maketist, kuid paraku polnud sellist millegi järgi teha,” ütles Betti Alveri Muuseumi juhataja Toomas Muru. “Aastatel 1906-1914, kui Betti Alver Jõgeval elas, oli siin maju üldse veel suhteliselt vähe ja pole ka teada, kus need paiknesid. Küll aga on imekombel säilinud Arnold Matteuse poolt 1945. aastal koostatud Jõgeva linna tugiplaan: eelkõige Tartu linnaarhitektina tuntud Matteus tegutses nimelt lühikest aega ka Jõgeval. Tugiplaan on eriti väärtuslik selle poolest, et Matteus on sinna sõja üle elanud hoonete kõrval kandnud peale ka sõja ajal hävinud majad, samuti kavandatava hoonestuse.”

Matteuse tugiplaan seisis Jõgeva linnapea kabinetis. Kui muuseum valmis sai, tõi linnapea Viktor Svjatõšev selle muuseumi, öeldes, et seal on selle õige koht. Lisaks tugiplaanile olid Digitaliseerimiskeskuse meestele abiks vanad fotod (neid on sõjaeelse Jõgeva kohta säilinud vaid neli-viiskümmend) ja põliste jõgevlaste, 1938. aasta klubi liikmete mälestused. Viimastest olid hoonestuse suhtes ühed detailsemad Väino Luha omad.

“Digitaliseerimiskeskuse mehed võtsid asja väga tõsiselt,” kiitis Toomas Muru. „Nad käisid kohapeal linnaga tutvumas, hooneid pildistamas ja vanemate linlaste mälestusi lugemas. Ka maketti valmistades tegid nad asju, millega nad rahule ei jäänud, mitu korda ümber.”

Tulemus sai väga hea. 90 x 135 cm suurune makett on tehtud mõõtkavas 1:1350 ja kõik sellel kujutatud 250 hoonet on laserlõikuriga puust välja lõigatud.

“Mõned hooned, millest on säilinud ka fotod, on natuke mõõtkavast väljas: need on kujutatud suuremalt,” ütles Toomas Muru. “Ka haljastus sai paika pandud eelkõige fotode järgi. Maketti tehes on kasutatud ainult naturaalseid materjale. Esialgsest mõttest teha interaktiivne, igasugu vilkuvate tulukestega makett loobusimegi sellepärast, et see oleks mõjunud tehisliku, siinsesse keskkonda mittesobivana.”

Sihtasutuse Betti Alveri Fond tellimusel ja Jõgeva linnavalitsuse kaasrahastamisel valminud maketi üle tunnevad uhkust ka valmistajad ise. Detail sellest maketist kaunistab OÜ Digitaliseerimiskeskus kodulehe (www.dnc.ee) päist ning valminud tööde loetelus on Jõgeva maketti nimetatud firmas teostatuist kõige omanäolisemaks ja huvitavamaks. Kaks aastat tegutsenud firma põhilisteks tegevusvaldkondadeks ongi arhitektuuriliste makettide tootmine, CNC-freestööd ning 3D visualisatsioonid.

Mis maketti sisaldavasse vitriini puutub, siis see oli muuseumis ka varem olemas, ainult et seal võis näha Jõgeva linna puudutavaid vanu dokumente.

“Maketile mõeldes see vitriin koos muu sisustusega tellitud saigi. Et see niisama tühjalt ei seisaks, paigutasime sinna vanad dokumendid,” ütles Toomas Muru.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus