Sõna “tulme” on paljudele veel võõras ja seda ei leia naljalt sõnaraamatutestki. Muuseumiterminoloogias tähistab “tulme” aga muuseumi jõudnud esemete kogumit. Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis hakkab tulmenäitus aastaalguse traditsiooniks saama: seekordne näitus on juba kolmas.
Muuseumi varahoidja Reele Kuuse sõnul rikastusid muuseumi kogud möödunud aastal annetuste teel ühtekokku 238 museaali võrra. Annetajate hulgas oli 36 eraisikut ning kaheksa ettevõtet, asutust ja mittetulundusühingut. Loomulikult ei mahtunud kõik annetatu muuseumi ärklisaali ahtale ekspositsioonipinnale ära, nii et muuseumitöötajail tuli üsna karm valik teha. Valikul lähtuti põhimõttest, et mõne põnevama foto, dokumendi või esemega oleks esindatud iga annetaja.
Õige palju laekus möödunud aastal muuseumile Palamuse valla territooriumil tegutsevate koolide kohta käivat materjali. Kohe aasta algul tegid muuseumitöötajad väljasõidu Luuale, kus Luua Metsanduskooli kauaaegsed õpetajad Helmut Taimre ning Aime ja Udo Oole andsid neile üle suure koguse kooli ajalugu valgustavaid dokumente (käskkirju, õpilaste nimekirju), samuti fotoalbumeid, mitmesuguseid autasusid jne, mis on suureks abiks igaühele, kel tekib kunagi tahtmine või vajadus Eesti ühe unikaalsema kooli ajalugu uurida.
Ka valla kolmes üldhariduskoolis, Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumis, Kaarepere Põhikoolis ja Luua Algkoolis käisid muuseumitöötajad kohal ning valisid õpetajate poolt pakutust ise välja selle, mis neid huvitas. Palamuse kooli annetatust paelusid tulmenäitusel enam pilke keemiakatsete seadmed, ent annetati ka muid õppevahendeid, õpilaste kodu-uurimistöid, õpikuid, õpetajate grupifotosid, koolilehe eksemplare, pioneeri- ja komsomoliorganisatsiooni ning ELO, samuti ringide tööd puudutavat materjali ning õpilaste joonistusi. Peale koolide tegid annetusi Palamuse vallavalitsus, rahvamaja, kirik ja turismiinfokeskus ning MTÜ Look.
Kõik põlvkonnad esindatud
Palju põnevat annetasid ka eraisikud. Palamuslanna Reet Haljas annetas näiteks Oskar Lutsu “Kevade” teise, 1919. aastal ilmunud trüki teise osa (sama trüki esimese osa oli ta annetanud juba aasta varem), Ene Otsus ja Juta Erusk klaasnegatiivi, millel kujutatud Toovere Tuuliku talu, Lähtel elav Taimo Kiviste enda käsikirja mälestustega aastatest 1937-1942, palamuslanna Eha Aruväli oma onu Arnold Lõhmuse päevikud, mis on küll kirja pandud 1983-1990, ent mis heidavad valgust kogu XX sajandi kultuuri- ja seltsielule Palamusel, tallinlane Jaan Kundla nõukogude-aegsed keskkoolilõpu kuld- ja hõbemedalid, tallinlanna Virve Laasimer oma onule Oskar Ellerile kuulunud Oskar Lutsu portreefoto aastast 1912 (kaks Oskarit olid nimelt omavahel sõbrad!), palamuslanna Mare Nahk oma ema Alice Naha poolt 1925. või 1926. aastal keedetud seebi, Grete ja Aita Kuusik Palamuse elu-olu ja hooneid kajastavaid huvitavaid fotosid jne.
Kõige vanema trükise ? 1843. aastal Pärnus ilmunud “Juttustamissed Jummala Rigist Ma peal” ? annetas muuseumile Elveere Jaanus. Kõige nooremateks annetajateks olid kaks alles algklassides õppivat last. Palamuse tüdruk Marleen Kalavus tõi muuseumi puidust valmistatud tähestiku õppetabeli, mille järgi ta isegi tähti õppis, Eerikvere poiss Venno Kivi aga viimase sõja ajast pärinevad portselannõu killud, mis tema kodus kevadtööde käigus välja tulid.
Eriti hea meel oligi muuseumi varahoidjal selle üle, et annetajate hulgas oli kõigi põlvkondade esindajaid: see annab lootust järjepidevusele. Muuseumis mitut puhku asendajana töötanud Heidi Kärmasele ollakse aga tänulikud mitte ainult selle eest, et ta ise muuseumile materjali annetas, vaid ka selle eest, et ta hea suhtlejana paljusid teisi annetama ärgitada suutis.
Positiivne tagasimõju
“Kui sageli öeldakse, et muuseumi suurimaks uhkuseks on hästi korras, süstematiseeritud ja hoitud kogud, siis mina arvan, et meie muuseumi suurimaks uhkuseks olete teie, kes te meie kogusid oma heast tahtest väärtusliku materjaliga rikastanud olete ja ka muidu meie käekäigu pärast muret tunnete,” ütles Reele Kuuse annetajaid tänades.
Tema sõnul avaldavad tulmenäitused positiivset tagasimõju uute museaalide laekumisele: kui senini domineerisid annetajate hulgas kaugemalt pärit inimesed, siis kahel viimasel aastal on hakanud pilte, dokumente ja muud aktiivsemalt muuseumile loovutama kohalikud elanikud. Ja just kohalikust materjalist ongi muuseum enam huvitatud.
Et kokku oli tuldud Oskar Lutsu sünniaastapäeval, tehti muuseumi teaduri Tiina Kivitsa ettekande abil ka väike ekskurss rahvakirjaniku elu- ja loomelukku. Ettekande teemaks oli Lutsu aegumatu huumorisoon, mis avaldus mitte ainult tema kirjatöödes, vaid ka igapäevastes suhetes lähedaste, sõprade ja kolleegidega ning harvades avalikes esinemisteski. Selle arvukatest lõbusatest lugudest koosneva ettekande jätan aga siinkohal tsiteerimata, sest Vooremaal on see plaanis lähiajal eraldi artiklina avaldada.
RIINA MÄGI
