RIINA MÄGI
Oskar Lutsu “Kevades” õpetas Käärik teisi Paunvere koolipoisse: “Kasta hanesulg piima sisse, kirjuta puhta paberilehe peale oma nimi, lase kuuma triikrauaga üle, küll sa siis näed.” Esmaspäeval proovisid 48 muuseumipedagoogi kogu Eestist Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi klassitoas järele, mis juhtub siis, kui piimaga täis kirjutatud paberit kuumutada.
Paunvere “kiiksuga” katse eesmärgiks oli uurida, kas kirja teevad kuumutades nähtavaks piimas sisalduvad valgud, rasvad või süsivesikud. Selleks prooviti kirjutada kolme erineva piimatootega. Selgus, et kõige paremini tuli esile valgurikkaima 0,05 protsendilise rasvasisaldusega piimaga kirjutatu.
Teaduskallakuga muuseumitunnis tehti Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi pedagoogi Aili Kalavuse ning arendus- ja projektijuhi Janek Varblase eestvedamisel veel mitu põnevat katset, mille käigus sai selgeks, kuidas Imeliku kannel helisema hakkas, Tootsi tamasseri raudadest pauk tuli või saksa poiste parv põhja läks.
Teadusteatri etendus oli mõnusaks ja õpetlikuks sissejuhatuseks muuseumipedagoogide üle-eestilisele suvekoolile, mis jätkus Voore külalistemajas ja kestis eilseni. Seekord oli suvekooli teemaks “Teismeline muuseumitunnis”.
Kire ja armastusega
“Õpetaja — ka muuseumipedagoog on ju õpetaja — parim tööriist on tema ise. Mida paremini ta iseennast tunneb, seda paremini suudab ta mõista ja köita teist inimest, sealhulgas teismelist,” ütles teisipäeval muuseumipedagoogidele loengut pidanud psühholoog Anna-Liisa Tiisma.
Tema sõnul ei kohelda teismelisi tihti õiglaselt, sest neist on maalitud pilt kui hirmsatest mürtsutegijatest. Nad on elavad ja grupile orienteeritud, ent see, mida täiskasvanud korrarikkumisena tõlgendavad, on tihtipeale vajalik selleks, et luua täiskasvanuelu lävepakul seistes see suhete võrk, mis aitab edaspidi hakkama saada.
“Loodan, et suutsin anda kuulajatele julgustust vaadata mööda stereotüüpidest ja tõestasin, et peale n-ö tehniliste suhtlemisoskuste viivad edasi kirg ja armastus,” sõnas Anna-Liisa Tiisma.
Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi haridusprogrammide kuraator Virko Annus hindas teisipäevase koolituspäeva kasulikuks ja toredaks:
“Olime kõik ühel lainel ning mõtlesime ja arutlesime kaasa. Olen suhtlemispsühholoogia vastu alati huvi tundnud, aga kunagi pole halb üle korrata põhitõdesid, mis aitavad oma sõnumit paremini kuulajani viia. Saime kinnitust teadmisele, et teismeliseiga on täiesti normaalne eluetapp. Muuseum on aga muusade kodu ja inspiratsiooniallikas ning seal tuleb tõesti kire ja armastusega töötada.”
Uus valdkond
Muuseumipedagoogide üle-eestilisi suvekoole on kultuuriministeeriumi juures tegutseva muuseuminõukogu hariduskomisjoni eestvedamisel korraldatud 2007. aastast.
“Muuseumiharidus on Eestis suhteliselt uus valdkond ning muuseumipedagooge ei koolitata üheski õppeasutuses,” tõdes muuseuminõukogu hariduskomisjoni liige Kaja Visnapuu. “Suvekoolidega püüamegi sellealast tühikut täita. Suur osalejate arv näitab, et muuseumipedagoogide teadmisjanu on suur. Kui kahel varasemal aastal oleme suvekoolis uurinud täiskasvanuid ja erivajadustega inimesi kui muuseumikülastajaid, siis nüüd oli igati loogiline võtta vaatluse alla teismeliste teema.”
Muuseumiharidus on Kaja Visnapuu sõnul mitte ainult uus, vaid ka väga mitmekesine valdkond ning muuseumipedagoogil tuleb tihti tegelda veel näituste korraldamise, trükiste koostamise ja turundusega, nii et teemad, mida suvekoolides käsitleda, ei lõpe niipea.
Tänavuse suvekooli programmi, mis nägi ette ka Äksis tegutseva Jääaja Keskuse ja Kaiaveres tegutseva Vudila mängumaa külastamist ning loodusretke Vahur Sepa seltsis, pani kokku Palamuse kihelkonnakoolimuuseum. Suvekooli toetasid kultuuriministeerium ja Kultuurkapitali maakondlik ekspertgrupp.
