Kord aastas, maikuu kolmanda laupäeva õhtul avavad muuseumid ja teised mäluasutused oma uksed tavapärasest hilisemal ajal ja tasuta, et tähistada üle-euroopalist muuseumiööd. Muuseumiöid korraldatakse Eestis juba 2009. aastast. Pealkirja all „Öös on mustreid”, avas laupäeval Jõgevamaal oma uksed seitse muuseumi – Betti Alveri muuseum, Kalevipoja muuseum, Laiuse õlemuuseum, Paduvere talumuuseum, Palamuse kihelkonnakoolimuuseum, Põltsamaa muuseum ja Riho Laanese raadiote püsinäitus.
Laiuse õlemuuseumis räägiti kõigepealt aretusmustritest. Eesti Taimekasvatuse Instituudi nisuaretaja Reine Koppel rääkis Eestis kasvatatavatest teraviljadest ja nende sordiaretusest. Samuti Saksamaal elanud abtissist Hildegard von Bingenist ja kuidas osa tema vaimsest pärandist on ühe nisu alamliigi kaudu jõudnud tänapäeva Eestisse.
Järgnesid õlemuster, Alise ja Sirje Hansingu õlest ehete õpituba ja veskimuster. Teraviljakasvataja Mikk Tutt osaühingust Mikumikkel tutvustas Leader-programmi toetusega soetatud nüüdisaegset teravilja kiviveskit. Muuseumiekskursioonid olid Leina Kreegilt.
Kontsert Palamusel
Nagu Palamuse kihelkonnakoolimuuseum ise, nii oli ka sealse muuseumi programm hoopis mahukam, ulatudes meisterdamistegevustest ja mõlema maja giidituuridest vabaõhukontserdini. Silver Sepp ja Kristiina Ehin olid kavaga „Aga armastusel on metsalinnu süda“ esimesed ülesastujad muuseumi ja külastuskeskuse värskel välilaval üldse.
„Aga armastusel on metsalinnu süda“ on ühtlasi Kristiina äsjailmunud luuleraamatu pealkiri. Kristiina esitas kontserdil oma luulet ja laulis ka natuke Naised Köögis repertuaarist. Silver Sepp kasutas musitseerimisel enamasti oma imepäraseid taaskasutuspille.
Jõgeval, Betti Alveri muuseumis kõnelesid Irina Tammis ja Elo Lutsepp ajalooliste rõivaste ja ehete mustritest, tegutses Janne Vaabla töötuba, kus trükiti mustreid riidest kottidele. Lõpuks vaadati üheskoos filmi käitumismustritest „Varjuefekt”.
Kalevipoja muuseumis, õigemini küll Kääpa rahvamajas, toimetasid viit sorti mustrid. Esmalt toidumustrid, kus lapsed said õues keeta pajas nõgesesuppi ja tehti ka õunakooki, millele sai oma soovi järgi õunamustri peale laduda. Teiseks koduloomustrid, kus lapsed otsisid tööriistade hulgast erinevaid mustrilisi osasid. Tantsumustrite loomisel tuli appi Voore tantsuseltskond Linely, kes algul ainult ette näitas ja isu tekitas, hiljem ka rahva kaasa haaras. Külli Must aitas luua seebimustreid ja tegi koos huvilistega tõrvaseepi. Õhtu lõpetasid tulemustrid – korvpalliplatsil süüdatud tuleskulptuur Kaheksakand.
Paduvere talumuuseumis toimus muuseumiööl põnev tutvumismäng, kus külastajad said vastavalt Sandra Lääne koostatud legendile otsida muuseumi territooriumilt esemeid ning õppida nende kasutusala. Hariv ja põnevust pakkunud külastusmäng tutvustas külastajatele nii üksikuid esemeid meie kultuuriloost kui ka muuseumi ekspositsiooni laiemalt.
Muuseumiööl külas
Põltsamaa muuseumi töötajad korraldasid tänavuse muuseumiöö raames väljasõidu Tabivere, Äksi ja Palamuse muuseumisse. Paaril eelneval aastal on muuseumiööl külastatud Pajusi valda ja Puurmani mõisa.
Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänava sõnul ongi muuseumiöö eesmärgiks viia inimesed erinevatesse muuseumitesse. Eelnevatel aastatel on ka kirikuid külastatud, mis samuti osalevad muuseumiöö programmis.
Tänava sõnul arvas ta muuseumite külastamist kavandades, et Tabivere ja Äksi ning uuenenud Palamuse muuseumis ei ole paljud Põltsamaa inimesed veel käinud. Põltsamaa muuseumi juhatajale jätsid naabermaakonna Tabivere ja Äksi muuseum väga positiivse mulje ning tegelikult on tal kahju, et Tabivere muuseumi jaoks aega liialt väheks jäi. Äksis asub soomepoiste väga hästi lahendatud tubamuuseum.
Seekordsest nimetusest „Öös on mustreid” lähtuvalt võttis Äksi muuseumi rahvas sellest muuseumiööst kõik, mis võtta andis. „Lisaks olid nad välja mõelnud mitmeid mänge, milles osalemiseks Põltsamaa inimestel kahjuks aega ei jätkunud,” ütles Tänav.
Tema sõnul saavad kõik huvilised muuseumite listis varakult enne muuseumiöö toimumist hääletada mitme variandi vahel, valides, milline lause saab selle aasta muuseumiöö deviisiks. Kõik välja pakutud mõtteterad alati ei inspireeri. „Öös on mustreid” on väga laias plaanis lahti mõtestatav alates rahvariiete mustritest käitumismustriteni välja.
Rutt Tänava arvates aitab üle-eestiline muuseumiöö inimeste tähelepanu muuseumitele juhtida. Muuseumitöötajatele tähendab üritus ühte pikka tööpäeva aastas, ehkki vahel tulnud Põltsamaa lossipäeval veelgi pikemat aega muuseumis kohal olla.
Tänav lausus, et tegelikult tahaks ta muuseumitöötajana ka ise sellel päeval ja õhtul kuhugi kaugematesse muuseumitesse vaatama minna, mida seal tehakse ja ette võetakse. Ta loodab, et Põltsamaa rahvas ei pahanda, kui see aasta pärast nii peaks juhtuma. Kohaliku muuseumiöö võib tema arvates kas ette või siis tagantjärele korraldada.
ANDRA KIRNA
TOOMAS REINPÕLD
