Juba viiendat aastat järjest korraldati üle riigi muuseumiöö, mis kandis tänavu pealkirja “Öös on inimesi”. Nii viidi kokku põnevad isiksused ja huvipakkuvad paigad.
Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis sai tänavusel muuseumiööl kohtuda kollektsionääride ja konservaatoritega. Kollektsionääridest leidis ainsana aega oma kogu tutvustama tulla tormalane Toivo Õunapuu. Tema ekspositsioonilaualt võis leida põnevaid märke, postkaarte, raamatuid ja muud. Kõrvalsaalis sai omapäi uudistada ka Juri Gorohhovi esinduslikku kiivritekogu, mis jõudis Palamusele paar päeva varem. Sellest, et kollektsiooni omanikku kohal ei olnud, polnud aga suurt häda, sest kõik eksponaadid olid varustatud ammendavate selgitustega.
Asjatundjad panid käed külge
Kella seitsme paiku õhtul jõudis Palamusele Eesti Konservaatorite Ühingu esindus, kes seadis end sisse muuseumi klassitoas ning hakkas otse publiku silme all tööd tegema. Küllike Pihkva näitas, kuidas ühest tükkideks pudenenud vanast koolilõputunnistusest taas loetav ja lehitsetav dokument saab. Tea Šumanov ja Tiia Nurmsalu puhastasid ja “lappisid” samal ajal vana kooliatlast, Enno Rennit õmbles poognakaupa kokku Oskar Lutsu kogutud teoste üht köidet, Laili Kuusmaa parandas umbes sajandivanust triibulist vaipa ning Annes Hermann “tohterdas” alusel ehk jalaga tahvlit ning vana diivanit.
Kõik nimetatud esemed pärinesid Palamuse muuseumi kogudest. Konservaatoriteühingu esindus oli juba paar nädalat varem kohal käinud, korrastatavad esemed välja valinud, nende seisundi kohta põhjaliku protokolli koostanud ning osa tööst ka kodus eelnevalt ära teinud.
“Oleksid meie inimesed siin tööd päris nullist alustanud, siis poleks nad sellega kuigi kaugele jõudnud,” ütles konservaatorite esinduse koordinaator Ruth Tiidor.
“Raha pole me selle töö eest küsinud, küll aga oleme eeldanud, et muuseumi pererahvas meile lõunat pakub,” lisas ta.
Muuseumituuril bussitäis rahvast
Konservaatorite etteaste Palamuse muuseumi klassitoas meenutas lausa teatrietendust, sest kõik nad olid head esinejad ja oma ala tõelised entusiastid. Õnneks oli kohal ka huvilisi, kes “etendusest” osa said ja seda nautida oskasid. Tarkust anti neile koju kaasagi: iga konservaator oli kaasa võtnud trükitud infomaterjale publikule jagamiseks.
“See on nii armas, et inimestel vanade asjade kordategemise vastu suur huvi on,” ütles Ruth Tiidor. “Paljude asjade korrastamine on tegelikult üsna lihtne, tuleb osata ainult õigeid materjale ja töövõtteid valida. Tore, kui tänu meile mõni viga tegemata jääb.”
Konservaatorite etteaste ajaks saabus Palamusele ka bussitäis muuseumituuril käinuid. Palamuse muuseumi algatusel pandi tänavu muuseumiöö ürituse ajaks nimelt käima buss, mis viis huvilisi mitmesse muuseumi. Alustati Jõgevalt Betti Alveri muuseumist, siis vaadati üle MTÜ Pommiauk kodulooalane ekspositsioon (sedagi saab vaadata Jõgeval), Paduvere talumuuseumi territooriumil avatud Kõola koolimaja ja Tabivere vallamuuseum.
“Väga tore ringsõit oli,” kiitis bussituuri kaasa teinud Alla Tamm. “Pommiaugu ekspositsiooni ja Kõola koolimaja polnud ma varem näinudki, Tabivere muuseumi ekspositsioon oli aga viimasest seal viibimisest möödunud aja jooksul kõvasti täienenud. Nii et mina küll ei kahetse, et selle sõidu kaasa tegin. Kahju on mul ainult sellest, et bussis kõik kohad täis polnud: kui nii suurepärast võimalust pakutakse, tuleks see ikka ära kasutada. Peenraid võib kodus ju ka mõnel teisel õhtul teha.”
Põltsamaal tuli kirjanik muuseumi
Muuseumiöö sai teoks ka Põltsamaa muuseumis, kus ürituse tähtsündmuseks kujunes kirjanik Henn-Kaarel Hellati portreefilmi vaatamine. Filmi oli teinud Põltsamaa fotograaf Väino Valdmann.
Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänava sõnul panevad nad muuseumiöö programmi kokku ise, lähtudes ette antud teemast. Väino Valdmannil valmis just hiljuti film Põltsamaal elavast kirjanikust Henn-Kaarel Hellatist ja seetõttu otsustasid muuseumitöötajad kirjaniku muuseumiööle kohale kutsuda.
Keegi härra tõi muuseumile ühe rendimaksete sissekannete raamatu, kus on olemas ka kunagise Vana-Põltsamaa mõisa omaniku vürst Gagarini pitsatid. Rutt Tänav lausus, et ta ise läheks hea meelega muuseumiööl mõnda teise muuseumi, et vaadata, kuidas seal see üritus on korraldatud, paraku ei ole see tal ameti tõttu võimalik.
Pärast Väino Valdmanni tehtud filmi esitlemist tunnistas selle peategelane Henn-Kaarel Hellat, et ega iseennast kinoekraanilt just kuigi mugav vaadata ei ole. Kirjanik kinnitas, et leidis Põltsamaal endale väga meeldiva ja intiimse elupaiga. Oma pika elu jooksul on ta elanud umbes 25 erinevas kohas.
Pahasti öelda ei taha, aga kiita pole ka põhjust
Hellati sõnul tundis ta ühel hetkel, et pingutas kirjatööga natuke üle ja on nüüd endale lühiajalise pausi lubanud, ehkki väiksemaid asju on ikka teoksil. Memuaarid ootavad küll jätkamist, kuid hetkel on seal käsil üsna probleemne olukord, mida on keeruline lahendada. Nimelt tuleb seal juttu teha inimestest, kelle kohta ta ei tahaks pahasti öelda, aga keda kiita pole samuti põhjust.
Põltsamaa käsitööseltsi juht Anne Ütt rääkis sellest, et vaatamata kohalike käsitööhuviliste poolt tehtud suurele tööle ja Põltsamaa kihelkonna rahvariiete uurimiseks kulutatud energiale, on veel väga palju läbi uurimata materjali. Tema kinnitusel tasub rahvariiete teemaga tõsiselt tegelda, sest tänapäev toodab riietuses küll suurt mitmekesisust ja pakub riiete loojatele palju mänguruumi, kuid praegusel ajal ei kaasne riietusega enam rahvusliku uhkuse tunnet.
Muuseumiööl osalenud Galina Intelmann ütles, et sellest, mis praegu Põltsamaal toimub on inimesed üldiselt hästi informeeritud. Muuseumiööl saab aga teadmisi selle kohta, mis Põltsamaal ja lähiümbruses aastate eest on toimunud. Loodetavasti ei lange järgmine muuseumiöö Eurovisiooni lauluvõistlusega ajaliselt kokku ja rahvast tuleb kodudest välja rohkem.
i
RIINA MÄGI
TOOMAS REINPÕLD
