Seoses Eestis leviva viiruse ja kehtestatud eriolukorraga otsustasid korraldajad selle aasta muuseumiöö edasi lükata – 16. mail toimuma pidanud üritus liigub 29. augustile, tingimusel, et suve lõpuks on tavapärane töörütm muuseumides enam-vähem taastunud.
Muuseumiöö korraldust eest vedav Eesti muuseumiühingu juhatus on murelik, kuna Eestit tabanud pandeemiast väljarabelemine võtab veel omajagu aega ning kriisi hari ei ole veel käes. „Seetõttu on raske ennustada, kui kaua võib tavalise töörutiini juurde naasmine aega võtta. Seepärast võtsime koos korraldajatega vastu otsuse, et 16. mail muuseumiööd ei toimu ning lükkame selle edasi 29. augustile,“ selgitas muuseumiühingu juhatuse esimees Inge Laurik-Teder.
Muuseumiöö programmijuht Vivian Siirman lisas, et enne otsuse tegemist – kas lükata muuseumiöö aasta teise poolde või jätta 2020. aasta üldse vahele – küsiti end tänavu muuseumiööle kirja pannud muuseumitelt nende arvamust. Alternatiivse toimumisajana pakuti välja 29. august, mil leiab aset muinastulede öö, mille korraldajatega koostöös sündmus toimuda saaks. „Oma tagasisides ütles enamik muuseumitest, et nad tahaksid 29. augustil kõigest hoolimata oma uksed avada. Sellest julgustatuna ning teades juba praegu, et see muuseumiöö tuleb ühel või teisel moel erakordne ja teistsugune, hakkame nüüd muinastulede öö korraldajatega täpsemat plaani pidama, kuidas ühe kuupäeva sisse mõnusalt ära mahtuda ning üksteist toetada,“ avaldas Siirman heameelt.
Öö teema jääb samaks – „Öös on aega“. Iga osalev muuseum saab programmi mõistagi oma käe ja võimaluste järgi kokku seada, nii nagu alati. Ent kuna tegutsetakse ühtviisi kriisi tingimustes, siis loomulikult ei saa ega pea ühegi muuseumi otsus olema lõplikult siduv.
Muuseumiöö teema „Öös on aega“ kutsub külastajaid mõtlema aja kulgemisele, mõõtmisele ja märkamisele. Kuidas aja kulgemine praegu, väga teistsugusel aastal, muutnud on? Aega on justkui kõigil ühtviisi 24 tundi ööpäevas. Või kas see ikka on nii? Mida me ajaga peale hakkame, kuidas aeg kulgeb ja millises ajas me üldse elame? Inimeste kohta öeldakse „oma aja laps“ ja kõigel tundub olevat oma aeg: sünniaeg ja künniaeg, prooviaeg ja kooliaeg, õitseaeg ja uneaeg. Kuidas mõõdetakse aega poeetiliselt, bioloogiliselt, astronoomiliselt, tehnoloogiliselt – ja miks mõned meist elavad täna aastas 2020, aga teistel on aastanumbriks 5778, 1441 või 10233?
VOOREMAA
