|
|
Möödunud laupäeval olid nii Eestis kui ka kogu Euroopas paljud muuseumid hiliste öötundideni avatud. Oma panuse üle-euroopalise muuseumiöö tähistamisse andsid ka mitu Jõgevamaa muuseumi. Tänavuse muuseumiöö teemaks oli “Öös on tähti”. |
Kõnealune teema inspireeris muuseume kokku panema põnevaid ööprogramme taevatähtede, sporditähtede, kirja-, muusika- ja filmitähtede teemal. Põltsamaa muuseumis leiti, et muuseumiöö täheks võiks olla kohalik särav persoon. Just selliseks inimeseks on Põltsamaa kauaaegne tantsujuht Senta Bergmann, kelle tegevusest jutustav film “Tantsu kutse” fotokunstnik Väino Valdmannil just äsja valmis sai. Põltsamaa muuseumis näidatud filmi peategelane tõdes, et rahvatantsu õpetamine on olnud tema elutöö, ning kinnitas, et rahvatants on nagu nakkushaigus, millest ta ei suuda mitte kuidagi vabaneda.
Endast filmi tegemisega nõustus Senta Bergmann ainult Väino Valdmanni tungival palvel. Aga muuseumiöö täheks suure laulu- ja tantsupeo künnisel sobis Senta Bergmann suurepäraselt. Samas kinnitas ta, et see pidu jääb temale tantsujuhina kindlasti viimaseks. Edaspidi läheb ta nii suurele peole juba pealtvaataja rollis. Väikese rahvatantsuetenduse suutis Senta Bergmann organiseerida ka sealsamas muuseumi ukse ees, kus viis-kuus tantsupaari Senta enda kaasalöömisel tantsurõõmu nautisid.
Lisaks filmivaatamisele oli muuseumiööd nautima tulnutel võimalik tegelda Põltsamaa kunstikooli juhataja Ethel Hakkaja juhendamisel rakupõletusega, tutvuda Põltsamaa kirikusse 2012. aastal paigaldatud vitraažidega, mis valmisid tunnustatud vitraažikunstniku Dolores Hoffmanni firmas Domini Canes, ning külastada veinikeldrit ning selle esisel terrassil klaasikese veini juures mõnusalt aega veeta.
Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänava sõnul aitab muuseumiöö inimestele muuseumide olemasolu meelde tuletada ja muuta laialt levinud arvamust, et kui oled ühes muuseumis korra käinud, siis rohkem pole sul enam mõtet sinna minna.
Alver ja tähed
Jõgeval Betti Alveri muuseumis sisustasid muuseumiöö tähetark Hillar Uudevald ning tulevased džässitähed Jana Kütt ja Tõnis Koppel.
Tartu kõrgema kunstikooli õppejõud Hillar Uudevald tutvustab taevalaotuses toimuvat nii Ahhaa keskuses kui ka Tartu tähetornis. Jõgeval näitas ta päikeseteleskoobi abil huvilistele meile lähimal tähel toimuvaid päikeseloiteid ning rääkis visuaalselt väga huvitavat vabavaralist arvutiprogrammi Stellarium kasutades tähtedest ja tähtkujudest, vürtsitades juttu põnevate lugudega antiikmütoloogiast — on ju just sealt pärit suurem osa tänapäeval tuntud tähtede ja tähtkujude nimedest. Loengu järel esitasid Jana Kütt (vokaal) ja Tõnis Koppel (bass) omanäolisi ja värskelt kõlavaid arranžeeringuid tuntud džässipaladest.
Betti Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru sõnul oli tänavuse muuseumiöö teema seostatav ka muuseumi ja Betti Alveriga.</span>
“Betti Alver on avaldanud arvamust, et inimene peaks aeg-ajalt vaatama taevasse, tähistaevasse — selleks, et tuletada inimesele meelde inimhinge kosmilist mõõdet ja seda, et me ei tohiks jääda kinni oma pisikestesse maistesse sekeldustesse. Kui aga üles on vaadatud, siis võiks pöörata pilgu allapoole ja vaadata mõnda väikest habrast lille. See näitab makrokosmosele vastandlikku mikrokosmost — sellist õrna väikest maailma, mis on tõesti habras, aga samas niisama ilus kui tähistaevas üleval. Kui me niimoodi üles-alla vaatame, siis annab see meile kätte inimliku olemise õige mõõtme,” ütles Toomas Muru.
Ta meenutas ka seda, et pärast paarikümneaastast sunnitud vaikimist avaldas Betti Alver 1966. aastal luulekogu “Tähetund”, mille nimiluuletus sai Juhan Liivi nimelise luulepreemia.
Aafrika “Kevade”
Kassinurmes tegutsevas Nurga koduloomuuseumis kõneldi muuseumiööl ajakirjandusest. Sellise teema valis muuseumi perenaine Helma Kaeval ajendatuna sellest, et tänavu möödub 60 aastat akadeemilise ajakirjandushariduse andmise algusest Eestis. Helma Kaevali ettekandest selgus, et Kassinurmes ja selle ümbruses on elanud päris mitu ajakirjandusvallas tegevat inimest. Sellessamas paigas, kus praegu on Nurga muuseum, on eri aegadel elanud näiteks Evald Jõgis, kes hiljem Mägra Märdi nime all ilmunud vestete eest Oskar Lutsu huumoripreemia teenis, ning Viljar Ansko, kes põhiametilt küll arst, ent avaldanud ka ajakirjanduslikke tekste, pilapilte ja luuletusi.
Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis vaadati muuseumiööl ühtaegu lõbusat ja mõtlemapanevat filmi sellest, kuidas eesti filmimehe Ken Saani eestvedamisel võeti Keenias sealsete näitlejatega üles üllatuslik uusversioon meile kõigile hästi tuntud “Kevadest”. Ken Saan oli ka ise publiku ees ja rääkis emotsionaalselt Mustal Mandril omandatud kogemustest.
Palamuse muuseumiöö tõelisteks tähtedeks kujunesid aga tuntud muusik Indrek Kalda ja tema poeg Paul Kristjan Kalda, kes esitasid mitmel pillil lihtsaid lugusid kodukandist ja kaugemalt. Nende kontserti kogunes videvikutunnil kuulama terve klassitoa täis rahvast.
Jõgevamaa muuseumidest pakkus laupäeval ööprogrammi veel Kääpal tegutsev Kalevipoja muuseum. Üldse lõi muuseumiööl kaasa üle 130 Eesti muuseumi ning nende poolt pakutud programmidest sai osa umbes 75 000 inimest.
i
TOOMAS REINPÕLD
MATI ALEV
RIINA MÄGI
