Märtsiküüditamisest möödus 60 aastat. Jõgeva plaanid mitte lasta inimestel ajalugu unustada, et õudused korduda ei saaks, võtavad aina konkreetsema kuju.
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõšev, linnavalitsuse arenduse peaspetsialist Erki Teder ja Betti Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru külastasid 19. märtsil Riiat, et tutvuda sealse okupatsioonide muuseumiga, mille üheks osaks on ehtne küüditamisvagun. Külastati ka sealset raudteemuuseumi.
“Eestis on vähe neid inimesi, keda küüditamine pole kasvõi kaudselt puudutanud, kelle lähisugulastest ei viidud kedagi ära. Meie eesmärk on ehitada Jõgevale mälestusmärk, mis aitaks nii praegustel kui tulevastel põlvedel mäletada seda rasket aega, valu, pisaraid ja kõiki neid emotsioone.
Riias käik osutus õpetlikuks. Sealne muuseum-vagun, mis asub okupatsioonide muuseumist kaugel, on tegelikult lahti vaid kahel päeval aastas — 25. märtsil ja 14. juunil. Ülejäänud aja aastast on see vagun lihtsalt lukus.
Näidisvaguneid võib tulla mitu
“Kui me ikka tahame teha midagi mõjuvat ja meeldejäävat, siis sellist asja, nagu Riias nägime, me teha ei tohi, vaid peame hoidma muuseumvaguni uksed lahti tunduvalt sagedamini,” lausus Svjatõšev.
Kavandatavale muuseumialale võib Jõgeval tulla koguni mitu erinevat vagunit, millest igal oleks erinev funktsioon. Ühes oleksid museaalid, maakaart, millel märgitud need punktid, kuhu inimesi viidi, väljapanek esemetest, samuti kogutud meenutused ja jutustused.
Üks vagun võiks aga olla selline, kus on võimalik ekstreemtingimusi imiteerida, sulgedes inimesed vagunisse ja tekitades sõidumüra, püsside kõlksatusi uste ja akende pihta jne. Kui kaugele ekstreemsustega minna, sellest on esialgu veel vara rääkida. Tõenäoliselt ei kasutata tõepärasuse huvides muuseumikülastajate haistmismeelt ja normaalsed hügieenitingimused jäetakse inimestele kindlasti alles.
“Põhiline, et Jõgeva kompleks tuleks selline, et külastanut saadaksid hiljem mõtted ja emotsioonid. Inimesed peavad endale teadvustama, et selline ülekohus ei tohi enam kunagi korduda, et võõrvõim ei saa enam meie kallal vägivalda tarvitada,” rõhutas Svjatõšev.
Mäletada on tähtis
Projekt on kavandatud kahe etapina, millest esimene osa on kontseptuaalne. “Me taotleme raha selleks, et välja töötada kogu kontseptsioon ja koguda ka mälestusi. Toomas Muru pakkus välja idee kaasata mälestuste kogumisele ka tudengid,” rääkis Viktor Svjatõšev.
Märtsiküüditamise 60. aastapäev algas Jõgeval traditsioonilise küünalde süütamisega küüditatute mälestuskivi juures, seejärel koguneti muuseumi, et meenutada ja vestelda soojas ruumis, mitte õues külma käes. Huvilisi oli kohale tulnud üle maakonna, muuseumis vaatas filmi “Võõra võimu all. Repressioonid okupeeritud Eestis 1940-1991” umbes sada inimest.
Kuigi küüditamisega seotud mälestused on nii sünged, et leidub palju neidki, keda need küll lähedalt puudutavad, kuid kes iialgi mälestuskivi juures ei käi, vaid eelistavad seda meenutada oma sisimas, on linnapea sõnul tähtis, et rahvas olnut mäletaks. “Kuni me mäletame, mida võõrvõim on teinud, ei saa see korduda,” usub linnapea.
Jõgeva taotleb muuseumi rajamiseks raha Euroopa projektist “Euroopa mäletab”. Betti Alveri muuseumi töötajad paluvad neil, kel on mälestusi tollest süngest ajast ja kes on valmis rääkima, endaga ühendust võtta.
