Möödunudaastaste annetajate hulgas oli 36 eraisikut ning 12 asutust-ettevõtet. Ühtekokku annetati 156 museaali pluss veel hulk trükiseid, mida museaalidena küll arvele ei võeta, ent mis jäävad käsiraamatukogusse kõigile huvilistele kasutada. Tulmeks, muuseas nimetataksegi muuseumi laekunud eset enne seda, kui ta arvele võetakse ja tast museaal saab.
Kõik annetatu mõistagi ärklisaali ahtale pinnale ära ei mahtunud, seepärast tuli teha valik. Aukohal seisab tallinlanna Laine Sermandi poolt annetatud Oskar Lutsu “Kevade” 1912. aasta esmatrüki eksemplar, mille saamine muuseumirahvast möödunud aastal vast kõige enam rõõmustas.
“”Kevade” esmatrükist oli meil senini rahvale näidata ainult esikaane koopia, raamatut ennast aga mitte,” ütles muuseumi varahoidja Reele Kuuse. “Õnneks juhtus Laine Sermand kuulama Kuku Raadiost seda saadet, kus “Kevade” esmatrüki puudumise üle kurtsin ja otsustas meid aidata. Saime temalt ka “Sügise” 1936. aasta esmatrüki eksemplari. “Kevade” väljaannetest on meil nüüd puudu veel ainult 1935. aasta trüki esimene osa ja muidugi ka paljud välismaal trükitud “Kevaded” ? nii eesti- kui ka muukeelsed.”
Kirjavara hulganisti
Kirjavara annetati muuseumile aasta jooksul mitmesugust ? vanadest kooliraamatutest kohalike kirjameeste luulekogudeni. Nagu ikka, laekus ka Palamuse kanti puudutavaid kursuse- ja diplomitöid, nagu Tiiu Ernitsa diplomitöö Voldemar Tammanist (Imeliku prototüübist) kui Eesti koolilauluvara kujundajast ja muusikaõpetuse metoodika arendajast, Tiina Tegelmanni diplomitöö T. S. Elioti näidenid “Mõrv katedraalis” lavastamisest Palamuse Amatöörteatris, Ivo Kiisi uurimus Kudina mõisast jne. Tänu Laiuse raamatukogule ja Palamuse Gümnaasiumile sai muuseum ka kahe vanema uurimistöö, Otto Tamme “Orkestrimuusikast Palamusel” ja Juhan Karma “Palamuse kihelkonna koolide ajalugu 1687-1920”, omanikuks.
Annetatud fotode hulgas oli üks väärtuslikumaid jõgevlanna Ree-Markita Epro annetatu, millel kujutatud Palamuse kõrtsihoone ümberehitamist koolimajaks 1937. aastal. Lisandus ka üks Oskar Lutsu kujutav foto: tallinlanna Viivi Jasperi annetatud pilt, mis tehtud Lutsude kodus 15. märtsil 1953, kui August Pill juba surmaga tõtt vaatavat Oskar Lutsu (klassiku lahkumiseni oli siis jäänud kaheksa päeva) külastas.
“Kuna Lutsu kaasaegseid jääb üha vähemaks, väheneb ka Lutsu kujutavate piltide arv, mida meile annetatakse,” ütles Reele Kuuse.
Huvitav seik tuli tema sõnul ilmsiks seoses jõgevlanna Ilme Allikmäe toodud fotodega tema abikaasa sugulasest Friedrich-Julius Tõnnissonist. Kuna meest peeti August Loogi kõrval üheks võimalikuks Tõnissoni prototüübiks ja kuna Luts oli Tõnissonile külge “pookinud” natuke matslikke jooni (käis pidevalt ringi, toidupala käes ja lõug rasvane), otsustas Tõnnissonide pere endale 1938. aastal Allikmäe nime võtta.
Kõige kaugemateks annetajateks olid Reele Kuuse sõnul Rootsimaal Uppsalas elavad Ädu ja Indrek Aunver, kes tõid muuseumile Palamuse pastoraadi 1920.-1940. aastate plaani.
“Nimetatud aastakümnetel oli Palamusel kirikuõpetajaks Arnold Kerem, kes elas koos perega pastoraadis,” ütles Reele Kuuse. “Arnold Keremi tütar Ädu Aunver pani pastoraadi plaani nüüd mälu järgi paberile ja tõi meile.”
Muuseumi jõudis mullu teinegi Arnold Keremiga seotud dokument: Änkkülas elava Priit Sootsi suurema annetuse hulgas (ta tõi muuseumisse oma vanavarakogujast isa pärandi) oli üks Keremi allkirjaga dokument, milles juttu sellest, kuidas Palamuse naised kirikusse elektri sisse panemiseks raha koguda otsustasid ning selle tarvis kanamunakorjanduse ette võtsid.
Tädi Ida pärand
Lisaks Priit Sootsi toodule oli annetuste hulgas teisigi suuremaid kogusid. Palamuse vallavalitsuse vahendusel jõudsid muuseumisse näiteks kauaaegse Palamuse kooliteenijast, mullu ligemale saja-aastasena surnud Ida-Elisabeth Lauritsast järele jäänud fotod, dokumendid ja esemed, tallinlanna Reet Kasemets tõi aga muuseumisse oma ema, Põltsamaal käsitööõpetajana tegutsenud Leida Paju kaunid rahvuslikus stiilis käsitööd: viis peene tikandiga pluusi, äärepitsi, laudlina, muhvi ja saaniteki.
Paljude huvitavate olme-esemete hulgas oli kopsakaim Adu Seppa toodud enam kui sajandi vanune palgiveokelk, millest praktilistel kaalutlustel näitusel väljas vaid foto.
“Oleme kõigile oma sõpradele-annetajatele väga tänulikud ja lubame nende toodut hästi hoida,” ütles Reele Kuuse. “Dokumentide paremaks säilimiseks oleme näiteks projektiraha abil hankinud Tallinna OÜs Maksing toodetud happevabast materjalist ümbrikud ja karbid. Kasutamist leiavad meie kogud aga aasta-aastalt üha enam: möödunud aastal pöördus meie poole kõikvõimalike materjalide kasutamise sooviga oma kolmkümmend inimest.”
Tulmenäitus, millega tähistati Oskar Lutsu 119. sünniaastapäeva ning mille avamisele kutsuti ka tulmeannetajad, jääb avatuks jaanuari lõpuni.
RIINA MÄGI
