Nagu Tallinna linn, ei saa ka üks tavaline muuseum kunagi valmis: ikka tehakse selle ekspositsiooni ümber ja ikka täienevad selle kogud uute materjalidega. Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumile möödunud aasta jooksul annetatud dokumente, fotosid, esemeid, raamatuid ja muud saab uudistada muuseumi ärklisaali üles pandud tulmenäitusel.
“Tänu lahketele annetajatele täienesid peaaegu kõik meie kogud, välja arvatud mündi- ja paberrahakogu,” ütles kihelkonnakoolimuuseumi varahoidja Reele Kuuse. “Nagu ikka, kasvas kõige jõudsamalt meie arhiiv. Ka fotokogusse tuli pilte tublisti juurde. Esemeid ja auviseid ehk audio- ja videosalvestisi saime mõnevõrra vähem.”
Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi üheks põhiteemaks on kooliajalugu ja selleteemalisi põnevaid kilde kanti sinna kokku rohkesti. Jüri Arusoo tõi muuseumi näiteks oma vanaisa, omaaegse Kudina kooli juhataja Hugo Vadi konspektid, mis annavad huvitavat infot selle kohta, kuidas üks tubli ja kogenud kooliõpetaja oma tunde ette valmistas. Arusoo tõi ka vanaisa valduses olnud fotosid Kudina koolist. Üks neist kujutas kooli mandoliiniorkestrit: sellised muusikakoosseisud olid teatud ajal Eesti koolides üsna levinud.
Huvitaval kombel tõi täpselt samasuguse mandoliiniorkestri pildi muuseumile veel teinegi annetaja, Marika Tekkel. Tema on kunagise orkestriliikmena ka ise pildil. Marika Tekkelilt sai muuseum veel kirja ja postkaardi, mis heidavad valgust ühele äärmiselt huvitavale persoonile Palamuse kooliloos, õpetaja Roopi Hallimäele, kes juhendas koolidevahelist füüsika- ja astronoomiaringi FAR. Kõnealuse kirja ja kaardi oligi Hallimäe saatnud Marikale kui FARi liikmele.
“Hallimäe eluloo kohta oli meil varasemast ajast juba päris palju materjali. Samuti on meil olemas tema luulekogud: ta oli tuntud ka luuletajana. Kõnealune kiri ja kaart on toredaks täienduseks sellele, mis meil juba olemas oli,” ütles Reele Kuuse.
Materjali laekus teisegi teeneka Palamuse pedagoogi, kauaaegse matemaatikaõpetaja Helgi Värniku kohta: muuseum sai enda valdusse tema kohta käiva uurimistöö, mille autoriks on Helgi Värniku tütar Hele Kull. Uurimistöö kirjutas ta Tallinna Pedagoogikaülikooli tudengina ja muuseumi tõi ta selle ema palvel.
Täiskomplekt tunnistusi
Kooliteemalisi materjale laekus veelgi. Näiteks sai muuseum Karl Annuki uurimuse Tõrve koolide ajaloost, mitu koolialmanahhi, mitmesuguseid õpikuid ja vihikuid, huvitavaid näiteid õpilaste kunstitöödest ning täiskomplekti ühe inimese (Anu Väinsalu) 5.-11. klassi koolitunnistusi ja kiituskirju.
“Tänu Aile Sessmanile saime ka mõned senini puudu olnud koolivormide komponendid: teksariidest vormiseeliku ja –jaki ning sellele eelnenud villase vormi püksid ja vesti. Endine Kudina kooli õpetaja Õie Kurg annetas aga oma pojale kuulunud malevasärgi: oma ajal tegutses ju ka Palamusel üks Eesti Õpilasmaleva koosseisu kuuluvatest laste töö- ja puhkelaagritest,” ütles Reele Kuuse.
Tema sõnul laekus mullu materjali ka Palamuse muuseumi jaoks kõige olulisematel teemadel, milleks on mõistagi Oskar Luts ja “Kevade”. Kui muuseumi direktor Arne Tegelmann ning arendus- ja projektijuht Janek Varblas seoses näituse “”Kevade” teatrilavadel” avamisega Riias käisid, tõid nad sealt kaasa Mikk Mikiveri venekeelse kirja. Kiri on adresseeritud läti lavastajale Romans Grabovskisele ning puudutab Mikiveri käe all 1980. aastal Riia noorsooteatris välja toodud “Kevade” lavastust.
Huvitavaks täienduseks “Kevade” teemale on Lea Kuldsepa poolt kingitud CD-plaat, millel Saaremaa rahvateatri näitlejad loevad peatükke “Kevadest”, ning Eesti Draamateatri dramaturgi Ene Paaveri poolt saadetud materjalid selles teatris 2012. aasta sügisel välja toodud lavastuse “Kevadine Luts” kohta (Andrus Kiviräha tekst, lavastuse kava, plaat fotodega). Jõgeva vanavarakoguja Sergi Jerjomin annetas aga Lutsu jutustuse “Tootsi pulm” esimese, 1921. aasta väljaande, mida muuseumil senini polnudki.
“Lutsu teostest tahame kõiki trükke, sest need on nii eriilmelised,” ütles varahoidja.
Kes mäletab?
Aile Sessmani vahendusel jõudis muuseumi veel üks huvitav pappalus, millele trükitud “Kevade”-ainelised pildid: Toots ja Kiir saapanööpide üle jagelemas, Toots Teelega polkat tantsimas jne. Kui muuseumirahvas oletas, et selliseid pilte trükiti omal ajal kilekottidele, siis siinkirjutajale tulid need tuttavad ette hoopis nahkgalaneriitoodetelt. Selliste piltidega raamatukaasi, fotoalbumeid ja muud seesugust valmistati, kui mälu mind ei peta, omaaegses Jõgeva leivakombinaadi Tabivere nahatsehhis. Siinkohal väike üleskutse Vooremaa lugejaile: kui keegi teab rääkida lähemalt “Kevade”-teemaliste piltidega nahkmeenete tootmisest Tabiveres (millal ja milliseid esemeid tehti, kes oli pildikavandite autor jne), võiks ta Palamuse muuseumi teaduri Tiina Kivitsa (tiina@palmuseum.ee) või varahoidja Reele Kuusega (reele@palmuseum.ee) ühendust võtta. Telefonitsi saab nii Tiinat kui Reelet kätte numbril 776 0514.
Tänapäeval soovitatakse muuseumiekspositsiooni ja näitusi nii üles ehitada, et inimestel tekiks võimalus vaatamise kõrval ka ise midagi teha. Palamuse muuseumi tänavusel tulmenäitusel saab näiteks mängida lauamänge. Osa neist on Reele Kuuse enda meisterdatud. Mängude tegemiseks sai ta inspiratsiooni Sirje Kiisi poolt muuseumile annetatud lauamängude valmistamise juhendist pioneeridele. Mängunuppude valmistamisel tuli Reelele appi Peeter Kuuse, kes tegi omal algatusel veel ühe mängu juurdegi. Kes soovib, võib proovida mängida ka Anneli Villemi poolt muuseumile kingitud Jõgevamaa mälumängu.
Tulmenäituse kolme nädala tagusele avamisele olid kutsutud kõik mullu muuseumile annetusi teinud inimesed. Varahoidja tutvustas neile ka muusemi toodava materjali vastuvõtmise kohta käivaid uusi protseduurireegleid, mis tulenevad mullu juulist jõustunud uuest muuseumiseadusest. Nüüd käivad asjad nimelt nii, et muuseumi toodud materjal võetakse esialgu hoiule. Seejärel tuleb kokku muuseumi töötajatest moodustatud neljaliikmeline komisjon, mis otsustab, missugused dokumendid, fotod ja esemed võetakse muuseumi põhikogusse, missugused abikogusse ja missugused antakse toojatele tagasi. Tagastatakse need materjalid, mis ei haaku muuseumi kogumispoliitikaga või dubleerivad muuseumil juba olemas olevat materjali.
Palamuse muuseum on tulmenäitusi korraldanud juba 2004. aastast alates. Tänavust näitust saab vaadata 31. jaanuarini.
i
RIINA MÄGI
