Viimased lubavad algul korteri väga kalli hinnaga maha müüa, hiljem võib aga selguda, et maakler ei saanudki korteri eest turuhinnast rohkem.
Peale esialgsest madalama müügihinna selgumist võib libamaaklerit usaldanud inimesele kaela tulla veel väga palju ebameeldivat. Näiteks võib libamaakler hakata müüjale ootamatult korteriostuhinnast maha arvama kulutusi, mille tegelikust suurusest saab müüja teada alles pärast müügitehingu sooritamist. Sellised kulutused võivad küündida isegi kümnetesse tuhandetesse kroonidesse ja nii jäävadki müüjale tühjad pihud.
Korterimüüjad lähevad libamaaklerite õnge just hõlptulu ootuses. Jõgeval kinnistut ostes ja seda seejärel mõne aja pärast uuesti müüa üritades loodab mõni libamaakler tasku panna 100 000 krooni ringis.
Levinud on ka utoopia. Näiteks ilmus hiljuti kohalikus ajalehes huvitav kuulutus, kus küsiti Jõgevalt 20 kilomeetri kaugusel asuva maja eest 800 000 krooni.
Kinnisvaramaakler Viive Viira usub, et nii palju võiks maksta korralik 40 hektari suurune kinnistu, kus on 15 hektarit metsa. Nii on Põltsamaa kandis üks suurtalu müügis hinnaga 700 000 krooni.
Kinnisvaramüüjate seas on ka neid, kes pakuvad müüa hoopiski mitte neile kuuluvaid kinnistuid, maju, kortereid jne, tahtes sealjuures saada väga kiiresti ettemaksu.
Kinnistuid, kortereid või maju ostes või müües tuleb olla ettevaatlik ja usaldada ametlikke maaklereid. Vanasõna, et üheksa korda mõõda ja alles kümnes kord lõika, peab kinnisvaraäris kindlasti paika.
Raivo Sihver
