Uue aasta algusega hakkas peale paljuräägitud elektrituru avanemise kehtima ka terve hulk muid uusi üleriigilisi seadusi ja määrusi, millest paljud puudutavad otseselt ka Jõgevamaa inimesi.
Kodualune maa vabastati maamaksust
Maa eest, millele inimene on rahvastikuregistri andmeil sisse kirjutatud, ei pea enam tasuma maamaksu. Maksuvabastus kehtib tiheasustusega alal kuni 0,15 ning mujal kuni
Maksuvabastust saab 1. jaanuarist selle kodu eest, kuhu oli inimene sisse kirjutatud mullu 25. detsembriks.
See tähendab, et mõistlik on end sisse kirjutada oma väärtuslikumale kinnistule, näiteks suure krundiga suvilasse, mitte linnakorterisse, kus on maamaks väike.
Maamaksuvabastus käib automaatselt, mingit avaldust esitama ei pea.
Töötuskindlustusmaks kahanes
Töötuskindlustusmaks alanes nii töötajal kui ka tööandjal. Kui 2012. aastal oli töötuskindlustusmaks 4,2 protsenti, siis tänavu on see kolm protsenti, millest töötaja maksab kaks protsenti ja tööandja ühe.
Alampalk ja töötutoetus tõusid
Töötasu alammäär on nüüd 320 eurot kuus senise 290 asemel, sellest vähem ei tohi tööandja täistööajaga töötajale maksta.
Töötukassa töötutoetus on varasema 65,41 euro asemel 101,5 eurot kuus ehk 3,27 eurot päevas.
Isapuhkus tasustati
Riik hakkab isapuhkuse eest jälle tasuma. Isal on õigus saada ajavahemikus kaks kuud enne ja kaks kuud pärast lapse sündi kokku kümme tööpäeva puhkust, mille eest tasub riik mehe keskmise töötasu alusel (kuid mitte rohkem kui kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk). Seni oli isal õigus kümnepäevasele tasustamata puhkusele.
Lapsepuhkuse tasu tõusis
Lapsepuhkuse tasu tõusis senise 4,25 euro asemel 15,18 eurole päevas. Töölepingu seaduse järgi on emal või isal igal kalendriaastal õigus saada lapsepuhkust kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last, ning kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.
Pensioni lisamakse ja pensionilisa lapse kasvatamise eest
Lapse eest, kes on sündinud ajavahemikul 31. detsembrist 1980 kuni 31. detsembrini 2012, keda on vanem kasvatanud vähemalt kaheksa aastat ning kelle eest ei ole vanem saanud kahte pensionistaažiaastat, maksab riik vanemale kahe pensioni aastahinde suurust (praegu kokku üheksa eurot) pensionilisa kuus.
Vanemad, kes on ise sündinud enne 1983. aastat ehk ei ole kohustatud liituma teise pensionisambaga, kuid kelle laps on sündinud pärast 2013. aasta 1. jaanuari, saavad tulevikus kolme pensioni aastahinde suurust pensionilisa kuus.
Vanemale, kes kasvatab alla kolmeaastast last, kes sündis 2013. aastal või hiljem, maksab riik iga kuu pensioni teise sambasse neli protsenti Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust.
Enne 2013. aastat sündinud laste eest jätkub senine sissemakse määr — üks protsent vanemahüvitiselt.
Pensionilisa ja täiendavat sissemakset saab üks vanematest. Täiendava sissemakse või pensionilisa saamiseks tuleb vanemal esitada sotsiaalkindlustusametile avaldus.
Vajaduspõhine peretoetus
Juunist 2013 saavad allpool absoluutse vaesuse piiri elavad pered taotleda vajaduspõhist peretoetust 9,59 eurot kuus ühe lapsega ning 19,18 eurot kahe ja enama lapsega peredele.
Taotlusi võtavad vastu ning toetuse maksavad välja kohalikud omavalitsused. Toetus määratakse korraga kolmeks kuuks, seega tuleb taotlus esitada neli korda aastas.
Mitmike sünnitoetus tõuseb
Juulist 2013 tõuseb kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni ühekordne sünnitoetus 1000 euroni lapse kohta.
Lapsetoetus tõuseb
Juulist tõuseb lapsetoetus kolmanda ja enama lapse kohta peres 76,72 euroni.
<p style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt” class=”MsoNormal” align=”justify”>Põhikoolilõpetaja saab kauem peretoetusiTänavu makstakse põhikooli lõpetanud lapsele peretoetusi ka juuli ja augusti eest, olenemata sellest, kas nad sügisel õpinguid jätkavad.
Muudatused vanemahüvitise määrades
Vanemahüvitise ülempiir on tänavu 2234,19 eurot. Neile, kel mullu puudus sotsiaalmaksustatav tulu, näiteks õpilastele, makstakse vanemahüvitist sel aastal 290 eurot kuus.
Neile, kes mullu töötasid, kuid kelle kuine tulu oli miinimumpalk või sellest vähem, makstakse vanemahüvitist 320 eurot kuus.
Vanemahüvitis on raha, mida makstakse ühele vanemale poolteise aasta jooksul pärast lapse sündi.
Üldtervishoiu korraldamine läks terviseameti kätesse
Perearsti nimistu moodustamine, kinnitamine, perearstide ajutine asendamine ja järelevalve korraldamine on nüüd maavanema asemel terviseameti pädevuses.
Selleks loodi terviseameti juurde peremeditsiini osakond, kus iga maakonna peale on kontaktisik. Jõgevamaa inimesed peaksid perearsti leidmise, vahetamise või muude probleemide korral pöörduma Gerli Võimre poole e-kirjaga gerli.voimre@terviseamet.ee või telefonil 650 9863.
Ühtlasi tähendab muudatus, et perearsti nimistu piir ei pea enam ilmtingimata järgima maakonna piire.
Eriarsti visiiditasu tõuseb
10. jaanuarist jõustub ravikindlustuse seaduse muudatus, mis kehtestab eriarsti visiiditasu piirmääraks viis eurot ja voodipäevatasu piirmääraks 2,50 eurot.
Tervishoiuteenuse osutajal on õigus, kuid mitte kohustus eelnimetatud tasusid piirmäärani tõsta. Sihtasutuse Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdder kinnitas, et Jõgeva haiglas tasud tõusevad.
Muutusid ka haigekassa kehtestatud soodusravimite loetelu ja piirhinnad, mida saab lugeda sotsiaalministeeriumi veebilehelt.
Haigekassa kindlustus hakkab kehtima kõigis Euroopa Liidu riikides
Tulevast oktoobrist jõustub Euroopa piiriülese tervishoiu direktiiv. See tähendab, et Eesti haigekassaga kindlustatud patsiendil on õigus saada vajaminevat tervishoiuteenust ükskõik millises Euroopa Liidu liikmesriigis.
Tuleb aga meeles pidada, et haigekassa maksab teenuse eest oma hinnakirja, mitte välismaise hinnakirja alusel. Kui välismaal maksab teenus rohkem, peab patsient vahe ise kinni maksma.
Kohtuteadete kättetoimetamise kord muutus
Kohtudokumente võib nüüd kätte toimetada ka internetist leitavate telefoninumbrite, elektronpostiaadresside või sotsiaalvõrgustiku kasutajakontode abil.
Muudatus raskendab kohtuasjaga venitamist, sest kohtudokumentide kättesaamise vältimine on nüüd keerulisem.
Alkoholi– ja tubakaaktsiis tõusid
Alkoholiaktsiis tõusis 5 protsenti. Eeldusel, et alkoholi omahind jääb samaks, on toote hinna tõus umbes 0,6-3 protsenti, seega vaid mõni eurosent.
Tubakaaktsiis tõuseb kuus protsenti sel ja kuuel järgmisel aastal.
Muutub sõidukite rentimise, üürimise ja kasutusse andmise käibemaks
Muutub sõidukite rentimise, üürimise ja kasutusse andmise käibemaks. Muudatus puudutab lennuki, laeva ja auto pikaajalist rentimist — edaspidi tuleb käibemaksu maksta seal riigis, kus on kliendi asukoht.
Kui Jõgevamaa firma rendib pikaks ajaks välja auto välismaalasele, näiteks lätlasele, siis käibemaksu tuleb maksta Lätis.
Abieluvararegister muutus elektrooniliseks
Seni tuli abieluvararegistri andmetega tutvumiseks pöörduda kinnistusosakonna poole, nüüd piisab veebis abieluvararegister.rik.ee külastamisest.
Abieluvararegistrisse kantakse andmed abikaasade valitud varasuhete, nende muutmise ja lõppemise kohta.
Omavalitsuste õigusaktid avaldatakse Riigi Teatajas
Kohalike omavalitsuste õigusaktid (kõik volikogu ja valitsuse määrused) ilmuvad nüüdsest Riigi Teatajas. Aasta jooksul avaldatakse Riigi Teatajas ka kõik vanad ja endiselt kehtivad määrused.
Kõik isikud ja ettevõtted saavad tellida “MinuRT” teenust kasutades oma e-postiaadressil teavitusi soovitud kohaliku omavalitsuse üksuse määruste avaldamise kohta.
i
MADIKEN KÜTT, ajaleht Lääne Elu
