|
|
Teisipäeva õhtupoolikul leidsid otsinguklubi “Kamerad” Mustvee osakonna mehed eesotsas Igor Mägiga Mustvee linnast Pihkva tänavalt endise “Marati” tsehhi hoone vastast järve kaldalt teise maailmasõja aegset laskemoona. |
Leitud kogused on väga suured, nii et kolmapäeval tegelesid demineerijad veel selle piirkonnaga. Päästeameti Lõuna päästekeskuse pressiesindaja teatel jätkasid demineerijad 19. märtsil pimeduse tõttu pooleli jäänud tegevusi. Eelmisel päeval maa sisse jäetud kildfugassmürsk oli vigastatud sütikuga ning seetõttu halvas seisukorras ja mittetransporditav. Demineerijad otsustasid politsei abil ümbruskonnast inimesed evakueerida ja hävitada mürsu kohapeal. Sellise lõhkekeha vale käsitlemine võinuks põhjustada väga suuri vigastusi.
i
Päästeameti korrapidaja andmetel vajas demineerimist Jõgevamaalt Mustvee linnast kaevetöödel leitud 69 sütikut ja viis mürsku.
Üht-teist on ka varem leitud
Igor Mägi rääkis, et nad on samas kohas ka varem sõjast jäänud lõhkekehasid leidnud. Esimest korda mullu, kui maapõu andis välja kaks mürsku. Möödunud kolmapäeval leidsid mehed veel kaks mürsku ja ühe sütiku. Mägi hinnangul võis tegemist olla Saksa sõjaväe lahingumoonaga, mida Peipsi rannik on varjanud pea seitsekümmend aastat. Leiukohas võis olla laskemoona vaheladu.
Üleeilne leid oli otsinguklubi meestele tõeliseks üllatuseks, sest maapõu andis välja aukartust äratava koguse laskemoona. “Ma ei oska tõesti öelda, kui palju neid sealt välja tuli,” tunnistas Mägi. Pärast lõhkekehade leidmist teavitasid nad kohe päästeametit ja politseid. Kõigepealt tulid Mustvee päästjad ning ka Mustvee politseinik Peeter Jazõkov. Seejärel jõudsid Tartust kohale demineerijad.
“Meile öeldi, et demineerijad jätkavad oma tööd ka kolmapäeval. Ööseks jäi kogu ala politsei valve alla,” lisas Mägi.Tema kinnitusel on nende töö selleks korraks tehtud.
Tegemist oli lõhkemata mürskudega, mis tulid tema hinnangul lõhkamiseks linnast kaugemale viia.
Mägi kinnitas, et nende otsingud jätkuvad. “Seal järve ääres mängivad lapsed. Praegu on koolivaheaeg. Tegemist on tõsise ohuga inimeludele,” tõdes mees. Ei või kunagi teada, millal sealt järgmine lõhkekeha päevavalgele tuleb ning kes selle leiab.
Sõja jäljed
Peipsiranniku toimetaja Fjodor Maspanov sattus eile õhtupoolikul otsinguklubi meeste juurde just siis, kui nad olid esimesed lõhkekehad välja kaevanud. “Ma lihtsalt olin õigel ajal õiges kohas,” märkis mees.
Maspanov rääkis Vooremaale, et mängis lapsena sageli selles piirkonnas ning loomulikult leidsid poisikesed ka sõjaaegset lahingumoona. “Minuga koos mänginud poistest on kaks praegu invaliidid ja üks hukkus,” tunnistas ta.
Maspanov mäletab ka, et “Marati” uue maja ehitamise ajal sai kannatada üks traktor. Mis seal täpsemalt juhtus, talle ei meenunud.
Saksa väed okupeerisid Mustvee linna 1941. aasta 25. juulil. Nõukogude väed jõudsid linna 1944. aasta 19. septembril. Linnas ja selle lähiümbruses käisid suured lahingud. Mustveesse on maetud umbes 300 nõukogude sõdurit, kellest 241 on jäänud tundmatuks.
Alles hiljuti leiti 45
Eesti Päästeameti Lõuna päästekeskuse pressiesindaja andmetel käisid demineerijad 16. märtsil Jõgevamaal Jõgeva vallas, kus kodanik oli leidnud metsast lõhkekehad. Sündmuskoha kontrollimisel leidsid demineerijad kokku 45 75- mm mürsku. Lõhkekehad toimetati hävitamiskohta.
Demineerijad tuletavad meelde, et lõhkekehasid ei tohi puudutada. Leiust tuleb koheselt teatada numbrile 112 ja minna eemale. Kõik lõhkekehad on toodetud sõjapidamise eesmärgil ning mõeldud tapmiseks või suuremate purustuste tekitamiseks.
FJODOR MASPANOV, ajaleht Peipsirannik
HELVE LAASIK
