Kui omavalitsused kokkuleppele jõuavad, võidakse tulevikus Mustveesse rajada Peipsi gümnaasium, kus saaksid õppida noored nii Jõgeva- ja Tartumaalt kui Ida-Virumaalt.
Teisipäeval Mustvee kultuurikeskuses toimunud arutelul tutvustas Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ideed avada riigikool ehk Peipsi gümnaasium.
“Mustvees on viimastel aastatel olnud kõne all mitmeid erinevaid võimalusi, kuidas siinset hariduselu edaspidi korraldada. Algul peeti vajalikuks nii Mustvee gümnaasiumi kui ka Mustvee vene gümnaasiumi allesjäämist. Tänastes oludes on seda väga keeruline teostada, sest õpilaste arv väheneb pidevalt.
Mustvee linnavolikogu tegi ettepaneku luua siia Jõgeva riigigümnaasiumi filiaal, haridus- ja teadusministeeriumist pole aga sellele mingil moel reageeritud. Pidades nõu ministeeriumi asekantsleri Kalle Küttisega, oli kõne all, et Peipsi ääres võiks olla siiski iseseisev riigigümnaasium, mille asukohaks sobiks olemasolevaid taristuid arvestades kõige paremini Mustvee. Paraku õpib praegu Mustvee vene gümnaasiumi gümnaasiumiosas vaid üle neljakümne ja Mustvee gümnaasiumis kõigest kakskümmend õpilast. Nii vähestele õpilastele on riigikooli rajamine mõeldamatu. Küll aga võiks Peipsi gümnaasiumi luua siis, kui seal hakkaksid õppima ka Tartumaa ja Ida-Virumaaa omavalitsuste noored, näiteks Lohusuu, Avinurme, Alatskivi ja Peipsiääre vallast ning Kallaste linnast,” rääkis maavanem.
Eelduseks koostöö
Mõttevahetusel osalenud asekantsler Küttis märkis, et Peipsi gümnaasiumi loomiseks pole majanduslikku põhjendust. Tema sõnul võiks aga projekt teostuda hariduselu erilahendusena, kui omavalitsused seljad kokku panevad ja koostööd teevad. Kalle Küttis soovitaski maavanem Svjatõševil korraldada mõttevahetus Peipsi gümnaasiumi vajalikkusest.
“Kui idee poolehoidjaid leiab, oleks tarvis ka välja selgitada, kas tulevase riigigümnaasiumi õpilased eelistavad elada õpilaskodus või iga päev bussiga kooli ja kodu vahet sõita. Ühtlasi tuleb arvestada variandiga, et Peipsi gümnaasiumi idee ei leia omavalitsustes toetust ning tulevikus hakkavad Peipsi piirkonna noored omandama gümnaasiumiharidust Jõgeval, Tartus või mujal,” nentis Viktor Svjatõšev.
Eriti vajalik vene kogukonnale
Diskussioonide kokkuvõtteks arvati, et mõttevahetusi Peipsi-äärse gümnaasiumihariduse korraldamisest on põhjust jätkata. Kõne all oli seegi, et teemat võiks arendada alles pärast sügisesi kohalike omavalitsuste valimisi. Viimaks otsustati siiski, et järgmine nõupidamine toimub 4. veebruaril Juhan Liivi nimelises Alatskivi Keskkoolis ja piirkonna omavalitsusjuhid otsustavad, milliste meeskondadega nad arutelule tulevad.
“Peipsi gümnaasiumi loomise idee väärib kindlasti arutamist. Riigigümnaasium võib Peipsi piirkonda tekkida vaid omavalitsuste ühisel jõupingutustel. Iseäranis tarvilik oleks selline kool vene keelt kõnelevatele noortele, kes vastavalt seadusele peavad saama omandada 40 protsenti õppeprogrammist oma emakeeles. Vastava võimaluse puudumisel tuleb neil asuda õppima Tartusse või Jõhvi, sest Jõgeva riigigümnaasiumis venekeelset õppetööd ei korraldata,” ütles Mustvee gümnaasiumi direktor ja Mustvee linnavolikogu esimees Marianne Kivimurd-Tarelkina. Ka Viktor Svjatõšev kinnitas, et Peipsi gümnaasium oleks iseäranis vajalik paikkonna vene noortele.
“Gümnaasiumiõpet on Peipsi kanti vaja ja tõepoolest eriti vene keelt kõnelevatele noortele, keda on ka meie vallas. Käisime välja mõtte luua riigigümnaasium Alatskivi ja Kallaste keskkooli baasil. Kallastel pole aga selle vastu huvi üles näidatud,” ütles Alatskivi vallavanem Andu Tõrva. Kallaste linnavalitsuse esindajad nõupidamisel ei osalenud.
Avinurme vallavanem Raivo Reisenbuk lausus, et gümnaasiumihariduse tuleviku üle on põhjust arutleda siis, kui riigi keskvõim kohapealsete seisukohtadega arvestab. “Hariduselu on üks osa riigi regionaalpoliitikast, mis tegelikkuses toimib äärmiselt tagasihoidlikult. Nii tekib oht, et elu maapiirkondades hääbub,” tõdes omavalitsusjuht, lisades, et Avinurmes püütakse oma gümnaasiumi alles hoida nii kaua kui võimalik.
Mustvees juba tegutsetakse
Mustvee linnapea Pavel Kostromini sõnul on kohalik omavalitsus juba tulevast gümnaasiumiharidust korraldama asunud. “Paari aasta pärast ühendatakse eesti- ja venekeelsete koolide gümnaasiumiosad, kusjuures venekeelsetele noortele tagatakse emakeelne haridus seadusega ette nähtud mahus,” lausus ta.
i
JAAN LUKAS
