Kahed jaanid ja kahed jõulud on Peipsi-äärsete piirkondade omapära ja rikkus. Nii nagu kaks rahvust on siinkandis juba ajast aega kõrvuti elanud, peetakse enamasti koos ka mõlemaid pidusid.
Tuli tuuakse järvelt
Kui kombed võivad aegade jooksul mõneti muutuda, siis kuupäev, mil vana kalendri järgi jaanipidu peetakse, jääb alati samaks ? jaanilaupäev on 6. juuni nädalapäevast olenemata. Et tänavune jaanilaupäev on sattunud reedesele päevale, võib eeldada, et rahvast tuleb peole rohkem kui mõnel eelnenud aastal, sest paljud jõuavad ju ka kaugemalt koju.
Mustvee jaanipeod on alati suurejoonelised ja lõbusad ning meelitavad huvilisi kokku nii ümbruskonnast kui kaugemaltki. Kohalik rahvas peab harilikult jaanipäeva ka kodus. ?Ollakse oma perega koos ja tehakse lõket ning õhtul minnakse rahvapeole. Lõkkes põletatakse vanu saunavihtasid ja muudki sellist, mida enam ei vajata,? rääkis kultuurikeskuse juhataja Valentina Jazõkova.
Homne rahvapidu on kultuurikeskuse pargis jõe ääres. Traditsiooni kohaselt tuuakse tuli kohale järvelt paadiga. Nagu ikka, on tuletoojad neiu ja noormees, kes põlevat tõrvikut hoides Peipsi järvelt jõge pidi peopaika saabudes tõrviku linnapeale üle annavad, millest viimane süütab lõkke. Lõkke ääres mängib pillimees, esinevad kultuurikeskuse tantsustuudio Peipsi Täheke tantsijad. Külla tulevad rahvatantsijad Lohusuust ning tantsuks mängib Jolly-band.
Seekordsel peol on kavas ka saunavihtade tegemise konkurss. Paremad vihategijad selgitab välja ?ürii ning neile antakse üle autasud. Lastetelgis on kohalik noorteklubi organiseerinud lastele erinevaid käsitöö tegemise võimalusi.
Seda ööd ei tohi maha magada
Mustvee raamatukoguhoidja Lukija Suvorova mäletab, et kui tema laps oli, tehti jaanitulesid rohkem järve ääres. ?Elasime Tiheda külas ja sealt jalutasime jaanilaupäeva õhtul Mustveeni. Peaaegu igas õues põlesid jaanituled, mängiti karmo?kat ja samovarid olid väljas. Sellel ööl võisid lapsed üleval olla ja ema lubas jalutada. Praegu enam nii palju kodude juures jaanituld ei tehta, rahvas on vanaks jäänud. Kultuurikeskuse pargis on küll suur pidu ja seal on koos eestlased ja venelased, vahet pole,? rääkis Lukija.
Valentina Jazõkova, kes on Peipsi-äärseid traditsioone ja ajalugu põhjalikumalt uurinud, teab kinnitada, et siinkandis on ka vanausuliste seas jaanipäevade traditsioon väga vana, kuigi vanausulistel olid küll pisut teistmoodi kombed.
?Jaanipäev on ikka olnud müstiline aeg, isegi linnud ja loomad pidavat rääkima ja sõnajalg õitseb. Siis on tähistatud ka heinatööde lõppemist. Ammune komme on ka see, et noorpaarid üritavad käest kinni hoides üle lõkke hüpata. Kui neil see õnnestub, ilma et kumbki araks lööks ja käest lahti laseks, siis tähendab, et nad on terve elu koos. Jaanilaupäeval pidi kasulik olema ka paljajalu käia, sest maa annab jõudu. Eriti hea on kaste sees käia. Vanasti püüdsid naised kastet ka kokku koguda ja sellega silmi pesta. See pidi aitama igavesti nooreks jääda,? rääkis Valentina Jazõkova.
VAIKE KÄOSAAR
