Eelmisel reedel tähistas Mustvee muusika- ja kunstikool Mustvee kultuurikeskuses oma 25. sünnipäeva aktuse ja kontserdiga. Direktor Lauri Väinmaa selgitas, kuidas kool elab.
Millal loodi Mustvee muusika- ja kunstikool?
Mustvee muusika- ja kunstikool loodi 1995. aastal ja selle loomise eestvedajaks oli Jaan Rahuküla. Alguses avati muusikakool ja aasta hiljem kunstikool.
Mustvees on pillimäng ja laulmine alati au sees olnud. On tegutsenud laulukoorid ja ametis olnud ka eraõpetajad. Kaua oli õhus soov ja vajadus kooli järele ja lõpuks pandi see ka käima.
Koolil on nüüd kaks filiaali?
2017. aasta haldusreformi tulemusel liitus Mustvee vallaga Avinurme.
Ka seal on pilli mängitud juba väga pikka aega ja mõeldud muusikakooli loomisele. 2017. aastal loodigi Avinurme osakond, kus alustati klaveri-, klarneti- ja saksofoniõpet. 2019. aastast õpetatakse ka vaskpuhkpille, mille õpetajaks Marti Suvi ja seda õpet on väga vaja selleks, et tublil Avinurme puhkpilliorkestril oleks järelkasvu.
Teine filiaal avati 2018. aastal Voorel. Vajadus selle järele oli samuti väga suur, sest 53 õpilasest asus muusikat õppima 20 ja protsentuaalselt on see arvatavasti lausa Eesti rekord.
Populaarsed pillid on ikka klaver ja kitarr ning seda ehk seetõttu, et need instrumendid annavad võimaluse üksi musitseerida. Teised pillid eeldavad saadet või ansamblit.
Kes on koolis õpetajad? Kas kõik kohad on komplekteeritud?
Kooli loomisest alates on tööl neli õpetajat, meie tõeline raudvara: kitarriõpetaja Reet Pappe ja klaveriõpetajad Jelena Putškova, Svetlana Žulina ja Natalja Rakša-Kruus.
Nad on õpetajad ka üldhariduskoolis ja see on väga hea, sest pidev ja tugev side koolide vahel on tähtis. Õpetajad tunnevad oma lapsi ja saavad nii oma õpilastest parema ülevaate.
Õpetajaid napib väljaspool suuremaid linnu igal pool. Järelkasv on küll suur, aga kiputakse jääma tõmbekeskustesse – Tallinnasse ja Tartusse. Olen praegu meie koolis suutnud peaaegu kõik kohad täita ja seda ka tänu paranenud logistikavõimalustele, sest on õpetajaid, kes käivad meil tunde andma lausa Tallinnast ja Tartust. Praegu on kahjuks täitmata klaveriõpetaja koht Avinurme filiaalis. Kutsungi siinkohal üles huvi korral minuga ühendust võtma ja meile tööle tulema.
Kuidas kunstikoolil läheb?
Kunstikoolis on õpetajateks Larissa Korobova ja Emma Liivak. Meil on palju vene keelt rääkivaid õpilasi ja nii on toredasti kaetud mõlemad keeled ja keeleprobleeme meil ei ole. Kunstikoolis on lisaks põhiõppele neli pluss üks aastat ehk kokku viis aastat, veel lisaks eelklass ja vabaõpe.
Milline on koolil olukord pillidega?
Kui ma 2018. aastal alustasin, siis oli see üsna kehvake. On hea meel, et koolil on väga hea koostöö vallavalitsusega ja nii oleme saanud järjest pille juurde soetada ning see protsess jätkub. On olemas kolm uut klaverit, just saabus uus kitarr, Avinurme saime vaskpuhkpillide komplekti. Valupunktiks on hoopis ruumid, mis on küll armsaks saanud majas, kuid klassid on kitsad ja saal väike. Sellepärast oleme pidanud osa oma üritustest ja kontserditest kultuurikeskuses. Paremad on tingimused Avinurmes, kus ruumid on remonditud ja Voorel, kus me oleme üldhariduskooli võõrustada. Voorel oli just klaveri kapitaalne hooldusremont, mida pole ammu olnud.
Mis sellise kooli juhtimine Teile emotsionaalselt annab? Olete ju Eesti tuntud pianist ja interpreet ja nüüd väikelinna kooli direktor?
Olen lisaks pianistitööle ka eluaegne pedagoog. See on mul lausa veres, sest olen ju kuuendat põlvkonna õpetaja. Olen käinud palju meistrikursuseid andmas muusikakoolides üle Eesti.
Lastel, kes elavad suurtest keskustest kaugel, on õigus sama headele võimalustele enda arendamiseks kui suurtes linnades elavatel. Nii et töö Mustvees on omamoodi missioon – soovin kasutada oma kogemusi, teadmisi ja oskusi, et meil ei oleks ääremaid, vaid täisväärtuslik elu oleks kõikjal.
ULVI TAMM
