Endise linnapea ja praeguse volikogu liikme Pavel Kostromini sõnul on pikka aega püütud leida raha ühe lisa lasteaiarühma loomiseks, sellega tegeldi juba ajal, mil tema oli linnapea.
Hinnanguliselt oleks lisarühma avamine läinud maksma 100 000 krooni. Tegelikult on lasteaial ruumid uue rühma avamiseks olemas, kuid need vajaksid remonti ja möbleerimist, juurde tuleks võtta ka uusi töötajaid.
Otsiti ka kompromisse Kasepää vallaga, et lasteaiakohti jätkuks mõlema omavalitsuse mudilastele ning ettevõtmist rahastaksid samuti mõlemad. Et Kasepää vald otsustas avada oma lasteaia, jäi see plaan aga soiku.
Mustvee rahast ilma
Esialgse plaani kohaselt taheti Tiheda algkooliga samas majas asuv lasteaed avada 1. veebruaril, koha saab seal 35 mudilast. Tiheda algkoolist öeldi aga, et esmaspäeval veel kindlasti lapsi aeda ei oodata.
Mustvee linn kaotab Kasepää valla mudilaste lahkumisega lasteaiast pearaha 17 000 krooni lapse kohta aastas, mis on asutuse ülalpidamiseks oluline summa.
Kasepää valla laste lahkumisega vabaneb Mustvees küll viisteist lasteaiakohta, kuid üle kümne mudilase jääb ikka ukse taha. «Kui siiani tegelesime probleemiga, et avada tuleks uus rühm, siis edaspidi on võimalik rahalistel kaalutlustel ka mõne rühma sulgemine,» nentis Kostromin. Lasteaia ülalpidamine samas mahus nõuaks linna eelarvest raha leidmist.
Valla- ja linnalapsed
Mustvee lasteaia juhataja Sirje Kütt ütles, et seni kuni ta paberit näinud ei ole, ei saa ta ka kindel olla, et Kasepää vald oma lasteaia ikka avab. Sellest on juttu olnud juba mitu aastat, ka konkreetseid tähtaegu on antud juba mitmeid, seda küll jutu tasemel. Et Kasepää vald plaanis lasteaia avada juba sügisel, siis uusi valla mudilasi enam Mustvee lasteaeda juurde ei võetud.
Tiheda lasteaeda võetakse lapsi alates kolmandast eluaastast. Siiani ei ole aga teada, mis saab sõimeealistest. Kui Kasepää valla laps jääb Mustvee lasteaeda, peaksid vanemad ka tema lasteaiakulud täies ulatuses tasuma. Praegu ei ole veel teada, kas sõimelaste osas suudetakse sõlmida eraldi kokkulepe või mitte.
Kasepää vallavanem Jüri Vooder ütles, et esialgu oli plaanis lasteaed avada juba veebruari esimestest päevadest, kuid tõenäoliselt lükkub see natuke edasi, sest mõned paberid on veel korda ajamata.
Vald saab veel neljale inimesele tööd anda
Vallavanema sõnul oli Mustvees võimalik lasteaias käia 21 lapsel, Kasepääl on see võimalus 35 mudilasel ja praegu on täitmata veel neli kohta. Ka on lasteaiakoha maksumus Kasepääl tunduvalt odavam. Kui Mustvee linnale tasuti iga lapse eest 17 000 krooni aastas, siis kohalikus lasteaias tuleb iga lapse kohta maksta aastas 10 000 krooni.
Ka Torma ja Pala vallaga konsulteerides selgus Vooderi sõnul, et 10 000 krooniga lapse kohta peaks hakkama saama. «Hoiame aastaga kokku 150 000 ? 210 000 krooni, lisaks laste sõidutamiskulud Mustveesse ja tagasi ? see on vallale suur raha,» leidis vallavanem.
Lisaks saab vald pakkuda tööd neljale inimesele. «Igal aastal maksime Mustvee lasteaiale üsna suure summa ja see maks suurenes,» ütles Vooder.
Vooremaale teadaolevalt on paljud Jõgevamaa lapsevanemad oma järelkasvu saatuse pärast mures ning uurivad isegi võimalusi laps linna sisse kirjutada.
Mustvee linnal pole raha
Mustvee lasteaed vajab hädasti remonti, tõenäoliselt saab lähiajal uuendatud vähemalt vee- ja kanalisatsioonitorustik, milleks linnal on rahad olemas. Raha leidmine lasteaia remondiks ja ülalpidamiseks muutub aga senisest veel raskemaks, kui Kasepää vald veebruaris oma lasteaia avab.
«Kokku oleks Mustvee lasteaia remondi jaoks vaja 3,4 miljonit krooni, et saaks hoonele ehitada uue katuse. Renoveerimist vajab vee- ja kanalisatsioonitorustik, paigaldada tuleb uued aknad ning ka elektrisüsteem on vananenud,» ütles Mustvee linnapea Gennadi Kulkov.
Kulkov tunnistas, et linna eelarve on väga pingeline. «Praegu on kõik veel arutamise ja projektide esitamise järgus, teeme siiski kõik ,et raha leida,» ütles linnapea.
Tema sõnul on raha saamiseks esitatud mitmeid projekte ning pöördutud abipalvega isegi peaministri poole. Praegu on saadud rahalist toetust Hasartmängu Maksu Nõukogust 350 000 krooni, millele tuleb lisada veel 170 000 krooni omaosalusena, et saaks paigaldada uue vee- ja kanalisatsioonitorustiku.
Tõenäoliselt alustatakse remondiga juba märtsist, mis tähendab ühtlasi lasteaia sulgemist umbes kuuks ajaks. «Lapsevanemad suhtuvad sellesse väga mõistvalt,» ütles lasteaia juhataja Sirje Kütt. Küti sõnul ei ole tal linnavalitsusele ega volikogule etteheiteid, sest seal suhtutakse lasteaia probleemidesse mõistvalt.
Kütt ütles, et ta on näinud ka esitatavaid projekte, millest enamik ei ole küll rahastamist leidnud. «Asjasse suhtutakse nii, et lasteaia ülalpidamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, sellisel seisukohal oli ka lasteaeda külastanud peaminister Juhan Parts. Linnal on aga lisaks lasteaiale kaks gümnaasiumi, huvikool ja neli kirikut, mis kõik toetust tahavad saada,» nentis lasteaia juhataja.
Anonüümseks jääda soovinud, aga linnavalitsuse tööga hästi kursis oleva isiku sõnul ei saa linnapea juttu selle kohta, kui palju ta projekte kirjutab ja kui suured summad liikuma hakkavad, väga tõsiselt võtta, sest seda räägib ta kogu aeg. «Ka Brüsselis pidid linnapeal sõbrad olema, kes rahaliselt toetama hakkavad, kuid siiani ei ole keegi neid rahasid näinud,» nentis kõnealune isik.
EVA KLAAS
