Mustvee Gümnaasiumi neljanda klassi õpilastest oli eile koolis viis, viiendas klassis aga neli õpilast. Üsna palju puudujaid oli ka üheksandas ja kümnendas klassis.
Kooli direktori sõnul võis osa puudujaid esmaspäeval olla ka tormivangis, sest pühapäeva öösel ja esmaspäeva hommikul oli Mustvees ja lähiümbruses tugev lumetorm. Torm võis mõjutada eelkõige maalt koolis käivaid algklasside lapsi, kuna ilm oli halb ja teed kinni tuisanud ning äsja tõvevoodist tõusnud lapsi vanemad kooli ei saatnud.
Kaaluti ka kooli sulgemist
Mustvee perearst Ülle Lomp ütles, et tegemist on ülemiste hingamisteede viirusliku haigusega. Arst ei osanud öelda haigestunute arvu, kuid kinnitas, et haigusjuhtumeid on päris palju. Tema kinnitusel põevad viirushaigust igas eas inimesed alates väikelastest kuni pensioniealisteni.
Luule Nõmm ütles, et koolis toimub tavaline õppetöö. Korraks kaaluti küll kooli sulgemist kaaluti, kuid et paljud haigestunud õpilased on taas koolipingis ning õppeprogramm tuleb kindlasti läbida, siis esialgu õpilasi koju ei saadeta.
Palju lapsi on haigestunud ka Tiheda lasteaed-algkoolis, kus lasteaia 36 mudilasest oli esmaspäeval kohal 11. Kolmest koolilapsest oli üks haige.
Tiheda lasteaed – algkooli juhataja Maris Rohtla sõnul on neljast lasteaiaõpetajast haigevoodis kaks. Lasteaia juhataja teada vaevab lapsi gripilaadne kõrge palavikuga viirus. Kui vähegi võimalik, siis lasteaeda ei suleta, sest tööl käivatel vanematel ei ole lapsi kuhugi jätta. “Jätkame vähemalt ühe rühmaga,” ütles Rohtla.
Vooremaale teadaolevalt oli eile küllalt vähe lapsi ka Mustvee lasteaaias, mida võis lisaks haiguslaine põhjustada seegi, et mudilaste õed-vennad on haiged.
Mujal haigeid võrdlemisi vähe
Mustvee Vene Gümnaasiumi direktor Jaan Rahuküla ja Torma lasteaia Linnutaja juhataja Kaja Ivask kinnitasid, et mõned nende lastest on küll haigestunud, kuid haigeid ei ole tavapärasest rohkem.
Põltsamaa Ühisgümnaasiumist kinnitati, et õpilasi on haigestunud küll tavapärasest mõnevõrra rohkem, kuid üheski klassis ei ole õpilasi puudu niipalju, et see tavapärast õppetööd häiriks. Küll oli esmaspäeval haiguse tõttu kodus 5-6 õpetajat.
Tartu Tervisekaitsetalituse Jõgevamaa osakonna vaneminspektori Antonina Järviste sõnul oli möödunud nädalal maakonnas vähem kui paarsada viirushaiguste juhtu, mida jaanuari kohta on ebatavaliselt vähe. Tema hinnangul võisid möödunud nädala lõpu külmad ilmad küll haigusjuhtude arvu suurendada, kuid epideemiast pole veel kindlasti põhjust rääkida.
Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on selle aasta alguses terves Eestis ülemiste hingamisteede haigusi esinenud tavalisest vähem.
Uudisteagentuuri BNS andmetel registreeriti eelmisel nädalal Eestis 5093 ülemiste hingamisteede haiguse juhtumit. Eelmisel aastal samal ajal oli selliseid haigusjuhte 11 526.
Tavaliselt põetakse külmetushaigusi üsna palju sügiskuudel ning suurem puhang tuleb veel jaanuaris-veebruaris. Läinud sügisel diagnoositi ülemiste hingamisteede viirusnakkusi kõige rohkem novembri lõpus. Siis oli haigestunuid ühel nädalal 5873.
Tervisekaitseinspektsiooni spetsialistid on üllatunud, et sel sügisel-talvel viirushaigusi suhteliselt harva esineb.
Ka pole Eestis sel hooajal laboratoorselt grippi diagnoositud. Perearstid on sümptomite järgi küll üksikuid gripidiagnoose pannud, seda enamasti Tallinnas.
Eestis haigestutakse peamiselt paragrippi ja adenoviirusesse, mis esinevad sel aastal tavatult ka koos.
Gripp algab kõrge palaviku ning lihasevaluga. Paragripi sümptom on kurguvalu, millele järgneb nohu ning haukuv köha. Adenoviiruse nähud sarnanevad teiste külmetushaiguste omadega, lisanduda võivad silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu. RS-viiruse sümptomiks on tugev, kohati astmaatiliste nähtudega köha.
EVA KLAAS
