Soomes Uusikaupunkis ehitatud laev jõudis meritsi Kundasse ning sealt treileril Mustveesse.
“Mustvees on laeva vettelaskmiseks vajalikud tehnilised tingimused olemas,” lausus Veeteede Ameti Tartu navigatsioonimärgistuse talituse juhataja Eino Martihhin. Tema andmetel on see esimene katamaraani tüüpi laev, mis sõidab Eesti siseveekogudes.
“Ligi 20 meetri pikkune ja 6,9 meetri laiune laev võimaldab teostada hüdrograafilisi mõõdistamisi. Viimane hüdrograafiline mõõdistamine Peipsi järvel toimus aastail 1982-1987. Vahepeal polegi uusi navigatsioonikaarte koostatud, vaid olemasolevaid täpsustatud. Veeteede Amet teeb nüüd hüdrograafilised uuringud Peipsil, Lämmijärvel ja osalt ka Pihkva järvel, mille tulemusena valmivad navigatsioonikaardid nii paberkandjal kui ka digitaalsel kujul,? rääkis Eino Martihhin. ?Uuelt laevalt hakatakse paigaldama ka ujuvmärgistusi ? poisid ja poodreid. Kolmetonnise võimsusega tõsteseade võimaldab ujuvmärkide paigaldamise ja vajaduse korral ka väljakorjamisega hästi hakkama saada. Laeva meeskonda kuuluvad kipper, vanemtüürimees, mehhaanik ja madrus.?
Eino Martihhin märkis, et Mustvees olid laeva kohaletoomiseks ja vettelaskmiseks tehtud korralikud ettevalmistustööd.
“Mustvee on ka üks sadamatest, kus laev paiknema ja tankima hakkab,” lausus ta.
Pühapäeva õhtul viidi katamaraan EVA-301 (nimi on tuletatud Veeteede Ameti varasema nime ?Eesti Veeteede Ameti? järgi) siiski Mustveest põhilisse hoiukohta Tartusse. Reisi tegi kaasa ka Mustvee linnapea Mati Kepp.
“Laeva Mustvee sadamas vette laskmine kujunes meie linna jaoks tähelepanuväärseks sündmuseks,? ütles Mati Kepp. ?Paljud mustveelased nägid kodulinnas nii suurt laeva arvatavasti esmakordselt. Ühtlasi selgus ka, missugused raskused võivad tekkida laeva Mustvees vette laskmisel. Arvestades liikluse tihenemisega Peipsil, võib uskuda, et selliseid toimingud tuleb meie linnas tulevikus sagedamini läbi viia.”
JAAN LUKAS
