Mustvee kultuurikeskuses ja Sadala rahvamajas sai hiljuti kaasa elada teatriühenduse Oma Lava eestvedamisel loodud ja professionaalsete kultuuritegijate esitatud loeng-etendusele, milles tutvustati eesti kultuurilugu meie rahvarõivaste kaudu.
Lavastuses “Eesti rahvarõivas” antakse ülevaade rahvarõivaste valmistamisest, rõhutatakse nende rolli paikkonna omapära esiletoomisel ja põlvkondade sidususe tugevdamisel. Nii Mustvees kui ka Sadalas jälgis rahvakultuuri teemalist etteastet silmapaistvalt palju kooliõpilasi.
Loeng-etenduse lavastaja ja selles jutustavat teksti esitav näitleja Liia Kanemägi kannab ise sageli rahvarõivaid ja tal tekkis soov oma rahvarõivaarmastust teistega jagada.
“Algul hakkasin ma kokku seadma väiksemaid teatraalseid etteasteid, kuni jõudsin valmis põhjalikuma lavastuse. Eelnevalt tuli läbi töötada võrdlemisi palju materjali. Ühtekokku kogusime infot ligi kolmesaja eriilmelise ja eri ajajärkudest pärit rahvarõivakomplekti kohta. Nii kulus loo lavaküpseks saamiseni terve aasta,” rääkis Kanemägi.
Erineva eluea ja traditsioonidega seotud rahvarõivaid esitlevad lavastuses õed Kati ja Karmen Ong ning Einar Lints. Karmen Ong Tantsuteatrist Tee Kuubis on teinud ka lavastuse tantsuseaded, kostüümid on Kodukäsitöö Osaühingult ja mittetulundusühingult Rahvarõivas. Konsultant on etnoloog Igor Tõnurist.
Etenduses hakkab kolme Eesti kihelkonna rahvarõivakomplekti põhjal lahti rulluma eesti talurahva rõivaste ajalugu. Rõhutatakse, et kohalike rahvarõivaste kujunemine eeldab tugevat kogukondlikku vaimu, mis tekib algselt oma küla ja kihelkonna rahva ühtsuse tunnetuse alusel. Kõneldes rahvarõivaist, peetakse silmas kohaliku ilmega rõivastust, milles tuleb kõige ilmekamalt esile ühe rahva eripära, sealjuures mitte ainult väline, vaid ka mitmete inimpõlvede ja traditsioonide keerdkäikudes kujunenud sisemine eripära.
Etenduses näeb, kuidas valmisid erinevatest komponentidest Jüri ja Juuru kihelkonna neiu, pruudi ja abielunaise kostüüm. Demonstreeritakse ka haruldasi esemeid – õlgedest punutud pärga Juurust ja Jüri kihelkonnale iseloomulikku uhket pruudipärga.
Põhja-Eesti rahvarõivaid vaadates saab ülevaate, missuguseid rõivaid hakkab noormees kandma siis, kui temast saab kosilane, peigmees ja abielumees.
“Etendusega toonitame, et iga rahvarõivakandja jutustab edasi oma esivanemate lugu – ühe rahva elulugu. Meie trupi soov on rõhutada, et igale eestlasele peaks olema auasi kanda oma kihelkonna rahvarõivaid õigesti, korrektselt ja väärikalt, ” ütles Liia Kanenägi. Lavastuse “Eesti rahvarõivas” teljeks on inimese elukäik sünnist surmani ning rõivastuse muutumine elu jooksul vastavalt sotsiaalse seisundi muutumisele.
Etendus põhineb etnograafilisel ainesel, kuid seda esitatakse teatraalses võtmes. Veste vormis tekst on sünkroonis näitlejate liikumise, rahvamuusikatöötluste ja rahvatantsusammudel põhinevate autoritantsudega.
“Mõtte esitada loeng-etendus “Eesti rahvarõivas” Mustvee kultuurikeskuses pakkus välja Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt, kes koos oma taluperemehest abikaasa Suleviga ise paljudele pidulikele sündmustele rahvarõivastes saabub,” lausus Mustvee kultuurikeskuse juhataja kohusetäitja Laidi Zalekešina. “Eriti rõõmustas, et publik koosnes enamasti kooliõpilastest, kes hiirvaikselt kuulasid.
Selline projekt, millega tutvustatakse eesti rahvakultuuri, on väga tänuväärne. Saalis oli ka mõni teisest rahvusest inimene ja usun küll, et eesti rahvarõivas sai neile hingelähedasemaks, ” lisas ta.
“Rahvarõivaste teemaline etendus tõestab, et meie esivanemate ilumeel oli kõrgelt arenenud ning nad suhtusid tõsiselt traditsioonidesse. Selle nimel pingutati ja sooviti endast parim anda ka siis, kui pere majanduslik olukord just kõige parem polnud, ” ütles Pille Tutt.
Et rahvarõivaste kandmine on seotud laulmise, tantsu ja pillimänguga, järgnes õhtusele loeng-etendusele Sadala rahvamajas simman, kus esinesid segakoor Sõbrahing, Sadala ja Vaiatu naiste rahvatantsurühmad, Laiuse- Sadala noorte rahvatantsurühm, valla laste rahvatantsurühm Tantsupäkad ja meeste rahvatantsutrupp SaMaKas. Sooja aplausiga võeti vastu Laiuse naisrühma Meie Mari ja Palamuse segarühma Tootsid-Teeled esinemine. Meeleolukat simmanimuusikat mängisid kapellid Siimustist ja Tormast. Rahvatantsijad lõpetasid õhtu suvise Eesti naiste tantsupeo ühistantsuga “Leidmine”, mille autor on Maido Saar.
Pille Tutt märkis, et loeng-etenduse esitamine Jõgevamaal sai teoks koostööprojektina, millesse andsid oma panuse Mustvee kultuurikeskus, Laiuse ja Sadala põhikool, Sadala Külade Selts ja Torma vald. “Aitäh kõigile osalejatele, üheskoos luuakse hingesoojust ja silmailu pakkuvaid õhtuid, ” lausus ta.
JAAN LUKAS
