|
|
Ülehomme võib Mustvee linn saada endale uue linnapea. Seda muidugi juhul, kui keegi volikogu istungil üles seatavatest kandidaatidest valituks osutub. |
Mustvee jäi linnapeata pärast seda, kui kuus linnavolikogu liiget (kokku on neid üksteist) möödunud aasta 16. detsembril senisele linnapeale Urmas Laurile umbusaldust avaldas, tuues põhjuseks linna käest ära lastud rahaasjad. Sestpeale on linnapea kohuseid täitnud linnavalitsuse liige Sergei Uleksin.
Uue linnapea leidmiseks otsustati seekord välja kuulutada avalik konkurss. Kandideerimisavaldusi tuli üllatavalt palju: tervelt 19. Viis perspektiivikamat kandidaati kohtusid möödunud neljapäeval Mustvee linnavolikogu eestseisusega. Igaüks neist sai selgitada oma kandideerimise motiive, tutvustada oma tegevuskava valituks osutumise korral ja nägemust Mustvee tulevikust ning vastata küsimustele.
Näiteks soovisid volikogu esindajad teada, kuidas näevad linnapeakandidaadid kohaliku gümnaasiumihariduse tulevikku. Nagu volikogu liige Anatolia Lunina rõhutas, käib kahe gümnaasiumi ülalpidamine linnale üle jõu, nende liitmine tekitab aga paljudes vastuseisu.
Teada sooviti ka seda, kas kandidaadid kavatsevad valituks osutumise korral keskenduda suurtele arendusprojektidele või tegelda eelkõige igapäevaelu puudutavate probleemide lahendamisega. Volikogu liige Sergei Borodin kurtis nimelt, et need asjad on viimasel ajal tasakaalust läinud, st et kogu “aur” on kulunud suurtele projektidele, nagu kultuurikeskuse renoveerimine jt ning paljud igapäevamured on ära unustatud.
Sergei Borodin tundis huvi sellegi vastu, mis keeles kavatsevad kandidaadid linnapeaks saades avalikult linnarahva poole pöörduda, tuletades neile seejuures meelde, et Mustvee linna elanike hulgas on ülekaalus venelased.
Kahes keeles
Kui linnavolikogu istungitel on seadusest tulenevalt töökeeleks riigikeel ehk eesti keel, siis neljapäevasel kohtumisel oligi volikogu eestseisuse liikmetel lubatud küsimusi ka vene keeles esitada ning sel puhul eeldati, et vastus võiks tulla samas keeles. Kui mõned kandidaadid suutsid end tõepoolest mõlemas keeles vabalt väljendada, siis kõik selleks valmis polnud.
Ainus naiskandidaat on OÜ Mustvee Linnavara finantsjuht Lydia Reisenbuk, lisaks kandideerivad veel endine Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm, Tallinna Linnavolikogu liige ja Korrakaitsekomisjoni esimees ning Peterburi linnavalitsuse nõunik Max Kaur, Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov ja ettevõtja Taavi Pirk.
Kandidaadid tunnustasid omalt poolt Mustvee linna selle eest, et nad üldse avaliku konkursi korraldamise ette võtsid: sel moel koguneb võimekaid kandidaate ikka rohkem.
“Mina oma linnapeaks saamise šansse väga suureks ei pea, sest mul on vastas väga tugevad kandidaadid,” ütles Lydia Reisenbuk. “Õigupoolest on mul mu praeguses ametiski piisavalt tööd, ent leidsin, et linnapeaks kandideerimine on hea võimalus edastada volikogule sõnum, et kui Mustvee linna “vankrit” jätkuvalt eri suundades sikutatakse, ei liigu see kuhugi. Õiges suunas veerema hakkab see alles siis, kui hakatakse tegema koostööd.”
Tänu praegusele ametile on Lydia Reisenbuk Mustvee linna rahaasjadega üsna hästi kursis ning usub, et kui aasta otsa tõsiselt töötada, mõistlikke otsuseid vastu võtta ja püksirihma pingutada, siis oleks rahaasjad võimalik järje peale saada küll.</p>
“Meil tekkis siin teiste kandidaatidega päris hea kontakt, nii et kui keegi neist linnapeaks valituna minu nõu ja abi vajab, siis olen valmis seda andma,” ütles Lydia Reisenbuk.
Kõigil üks hääl
Viie neljapäevasel vestlusel käinud kandidaadi seas oli ka päris soliidse omavalitsustööpagasiga inimesi. Mustvee linnavolikogu esimehe Tatjana Kudina hinnangul leiab nende hulgast kindlasti hea linnapea.
“Oma arvamust pole mul praegu mingit mõtet välja öelda, sest otsustajaks on volikogu, minul on ainult üks hääl nagu kõigil teistel,” ütles Tatjana Kudina.
Küsimusele, kas mõnele võimekale linnapeakandidaadile võib saatuslikuks saada seotus n-ö vale erakonnaga, vastas volikogu esimees eitavalt.
“Mustvee linnas see küll probleemiks ei tohiks olla,” kinnitas Kudina. “Meil otsustatakse ikka inimese enda järgi, mitte selle järgi, mis erakonnast ta on.”
Ülehomsel volikogu istungil ei tarvitse valimisnimekiri tegelikult üldse piirduda avaliku konkursi tulemusena välja sõelutud kandidaatidega, vaid volikogu liikmetel ja fraktsioonidel on valimisprotseduuri eel võimalus veel teisi kandidaate esitada. Linna põhimääruses ära toodud valimiskord näeb ette, et linnapea valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Kui ükski kandidaat ei osutu esimeses voorus valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui ka teises hääletusvoorus keegi valituks ei osutu, toimub uus kandidaatide esitamine järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe.
Nii Tatjana Kudina kui ka Lydia Reisenbuk avaldasid lootust, et linnapea siiski võimalikult ruttu ametisse saab, sest praegune võimuvaakum kipub linnaelu takistama.
“Paljudele rahalistele dokumentidele on ju näiteks linnapea allkirja vaja,” ütles Lydia Reisenbuk.
i
RIINA MÄGI
