Mustvee vald sai valmis oma uue esmatasandi tervisekeskuse. Neli aastat tagasi alustasid selle arengukava koostamisega Aive Tamm, Pavel Kostromin ja Ene Tooming.
„8. septembril 2016 kinnitas Eesti valitsus investeeringute kavasse 59 esmatasandi tervisekeskust, sh Mustvee oma,“ meenutas Aive Tamm. „SA Mustvee Tervis sai oma käsutusse lasteaiamaja ja lapsed korda tehtud ruumid vanas koolimajas.“
Aadressil Kastani 40 asuvas hoones on ruumid kolmele perearstile ja kolmele pereõele, labor, sotsiaaltöötaja tuba, kaks protseduuri kabinetti, füsioteraapia ja günekoloogi kabinet. Garderoob, ooteala, tualettruumid ja ruumid, mida Mustvee Terviselt hakkab üürima kiirabi.
Uue tervisekeskuse avamise puhul külastas Mustveed ka sotsiaalminister Tanel Kiik. „See projekt, millega avatakse ligi 60 esmatasandi tervisekeskust, on väga oluline,“ ütles ta oma õnnitluskõnes. „Teeme neid inimestele, inimkesksus peab tervishoius väljenduma mitte ainult kättesaadavuses, mis hõlmab nii perearste, eriarstiabi kui ka kiirabi. Arstidel peab olema hea töötada ja tervishoidu panustada. Loodan, et arstiabi kättesaadavuse paranemine muudab pikemaks meie tervelt elatud aastate hulka, mis kahjuks on väga väike. Selle parandamiseks saavad midagi teha kõik, inimesed ise, kogukond, omavalitsus ja riigi institutsioonid.“
Kõrvuti hakkavad tööle pere- ja eriarstid
Mitmes keskus see ministrina avada on, Tanel Kiik arvet pole pidanud. „Seda on tulnud teha juba nii Harju-, Viru- kui ka Jõgevamaal ja mitmel pool mujal. Põhiosa neist on ette nähtud valmis saama 2021. ja 2022. aastal. Mitu on juba avatud ja hea meel näha, et inimesed saavad aru, et mõistlik on koostööd teha. Ka patsiendil on lihtsam abi leida, kui ühes kohas on kättesaadav perearsti-, eriarsti- ja hambaraviteenus. Teenuste valik, mida esmatasandi tervisekeskused on osaliselt kohustuslikult, osaliselt omal initsiatiivil juurde võtnud, on päris mitmekesine. Näiteks koostöö kiirabiga, nagu siin. Millal ma Jõgevale sellisel põhjusel jõuan, sõltub eelkõige kohalikust kogukonnast ja selle initsiatiivist,“ lisas ta.
Idee sünni juures viibinud Aive Tamme jaoks oli see valdkond, millega ta varem kokku polnud puutunud. „Päris paljud nõuded on väikeste piirkondade jaoks keerulised. Kõige rõõmustavam on ikka see, et ta valmis sai,“ ütles ta.
Ka Pavel Kostromin oli Mustvee Tervise nõukogus siis, kui tööd algasid. „Neli aastat on sellega tegeletud. Selle perioodi jooksul on vahetunud nii nõukogu, kohalik omavalitsus kui ka riigikogu. Need on toonud alati uusi päid ja uusi mõtteid.
Kiirabi sellesse keskusesse toomine oli esialgses projektis küll sees, vahepeal kadus see ära ja pärast alustati otsast peale. Praegu on kiirabi esmatasandi tervisekeskusesse juba abikõlblik, alguses see nii ei olnud. Läbirääkimisi tuli pidada mitte ainult siin kohaliku omavalitsusega, vaid igal pool mujalgi. Ka endise lasteaia teine korrus, mis eelprojektis kavandatud 30 voodikohaga hooldekoduks, ei olnud selle meetme jaoks abikõlbulik,“ rääkis Kostromin.
„Siin hakkavad tööle kaks Mustvee nimistuga perearsti ja kolmandana Iisaku perearst Igor Kraft. Avinurme piirkonda jääb perearstipunkt alles. Torma perearsti, dr Saks-Maasaluga loodame leida kompromissi, et ta võtaks siin kasvõi mõne tunni nädalas vastu oma patsiente, kes piirkonnas elavad,“ selgitas Kostromin tervisekeskuse plaane.
Ida-Viru keskhaigla on samuti uue tervisekeskuse koostööpartneriks. „Meie hakkame pakkuma siin eriarstiabi. Ega perearst ei saa jääda oma toimetamistes üksinda, ta vajab aeg-ajalt eriarsti tuge. Olles siin ühed lähemad eriarstiabi osutajad, oleme otsustanud haigetele lähemale tulla just erialadel, mille järele on suurem nõudlus, näiteks kardioloogia, kirurgia, günekoloogia.
Kõik moodsad variandid, konsultatsioonid interneti teel ja muud võimalused, tulevad kõne alla. Arstiabi tuleb ka hajaasustuspiirkondades inimestele kättesaadav hoida. Ega meilgi ei ole spetsialistidega väga lihtne, aga eriarstiabi toomine patsientidele lähemale ka plaanilise töö kontekstis on oluline. Patsientide jaoks võib liikumine olla tõsine väljakutse ja mõnikord tuleb arst tuua patsiendi juurde,“ ütles Ida-Viru keskhaigla ülemarst Toomas Pariis.
Kui arst on rõõmus, on paranemine kergem
Ida-Viru keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler rääkis, et enne keskuse valmimist küsisid tervisekeskuse juhid, kas on võimalik osutada teenuseid, mida tavapäraselt tervisekeskustes veel ei ole olnud. „Eks aeg näitab, milline meie koostöö olema saab. Eesti haigekassa esindaja sõnavõtus oli uus termin „tervisekeskuse lepingusse minema“. Mida see täpselt tähendab, nii aegade kui erialade mõttes, ei ole veel lõpuni paigas,“ ütles ta.
Tervisekeskuse maja õnnistas Mustvee Luteri koguduse õpetaja Eenok Haamer. „See peab olema rõõmus maja, sest kui arst on rõõmus, on paranemine kergem,“ ütles ta.
Ilmselt kõige rõõmsam oli Mustvee Tervise juht Petro Babjak: „Väga positiivsed muljed. Suur rõõm, et Mustvees on uus ja korralik perearstikeskus. Muret on ka, kuidas keskuse tööle saab, aga vaadake, kui palju rahvast on – see läheb kõigile korda,“ rõõmustas ta.
Perearste hakkab Mustvees vastu võtma kolm. Perearstid Tatjana Štšaslivaja ja Ülle Lomp on Mustvees juba ammu tegutsenud ja tööle asub ka Iisaku perearst Igor Kraft, kelle mõned patsiendid on Mustvee piirkonnast. „Hea mõte on siia perearstikeskus teha. See on strateegiline otsus ja kõik on väga hästi tehtud. Töö täpne korraldamine seisab alles ees,“ ütles Igor Kraft.
Mustvee perearstikeskuses alustab tööd ka Piiri hambaravi.
Mustvee tervisekeskus
*perearstikeskus 532,7 m²
*3 perearsti ja 3 pereõe kabinetti
*2 protseduurikabinetti
*füsioteraapiakabinet
*günekoloogi kabinet
*sotsiaaltöötaja tuba
*labor
*garderoob
*ooteala
*tualettruumid
*kiirabiruumid
*maksumus seni 856 000 €, koos kiirabile vajalikuga eeldatavasti kokku ligi 900 000 €
*valla omaosalus 370 000 €
ANDRA KIRNA
