Lähtudes seadusest, tuleb alates käesoleva aasta 1. septembrist õpetada Eestimaa venekeelsete koolide gümnaasiumiklassides 60 protsenti õppeainetest eesti keeles. Mustvee Vene Gümnaasiumi direktori Jaan Rahuküla sõnul on nende koolis eestikeelsete tundide osakaal suurenenud juba alates 1997. aastast. Kooli hoolekogu aga leiab, et õpilased pole laiaulatuslikumaks üleminekuks eestikeelsele õppele veel valmis ja pöördusid sellepärast Mustvee linnavolikogu poole.
Kuidas kommenteeriksite kooli hoolekogu skeptilist suhtumist eestikeelsele õppele üleminekusse?
Hoolekogu kaasarääkimine õppekeele küsimuses on igati põhjendatud ja teretulnud. Arvamust selle kohta tasuks aga ennekõike küsida hoolekogu esimehelt Ludmilla Smirnovalt. Selgituseks nii palju, et hoolekogu taotleb Mustvee linnavolikogu pöördumist Eesti Vabariigi valitsuse poole, et Vene Gümnaasiumis jääks põhiliseks õppekeeleks vene keel. Paraku pole märgitud, kas mõeldakse vene keelt esmase õppekeelena põhikooli- või gümnaasiumiosas. Põhikooliklassides jääbki ju vene keel domineerivaks.
Hoolekogu tugines Eesti Vabariigi põhiseadusele, mis tagab igale Eesti Vabariigi kodanikule õiguse saada haridust oma emakeeles. Kui aga riik on vastu võtnud seaduse, mis peab vajalikuks õpetada vene koolide gümnaasiumiklassides 60 protsenti õppeaineid eesti keeles ja 40 protsenti vene keeles, siis peab sellega arvestama. Linnavolikogu otsustas, et lähtudes hoolekogu seisukohast, korraldatakse küsitlus lastevanematele ja õpilastele, et selgitada nende hoiakud.
Mis küsitluse tulemustest sõltub?
Küsitluse tulemused on ennekõike informatiivsed ja annavad volikogule ülevaate Mustvee Vene Gümnaasiumiga seotud inimeste seisukohtadest. Lõppkokkuvõttes tuleb aga lähtuda seadusest.
Mõned õpilased, kellega Teie koolis vestlesin, kardavad, et eesti keeles on raske õppida reaalaineid?
Nende mure on mõistetav, kuid me oleme õppekava põhjalikult läbi mõelnud, kusjuures matemaatika, füüsika, keemia ning biolooga ja vene keele ning kirjanduse õpetamine jääb venekeelseks. Mõistagi jääb meie kool ka pärast keelereformi kultuurikoldeks Mustvee ja selle ümbruse vene kogukonnale.
Millal üldse hakati Mustvee Vene Gümnaasiumis esimesi õppeaineid eesti keeles
õpetama ja kuidas õpilased sellele reageerisid?
Seadus vene koolides eestikeelsele õppele üleminekust võeti vastu juba 1997. aastal ning võib öelda, et me oleme samm-sammult selles suunas liikunud. Esimesena mindi eesti keelele üle kehalise kasvatuse ja muusikaõpetuse tundides. Alates 2011. aasta 1. septembrist minnakse uuele õppekavale üle esimeses, neljandas ja seitsmendas klassis. Edasi lähevad aasta aastalt uuele õppekavale üle ka teised põhikooliklassid.
Eesti keeles õppimine aga ei tähenda, et nendes tundides vene keeles rääkimine täielikult välistatud oleks. Näiteks kui ma ise kehalise kasvatuse õpetajana märkan lapse pilgust, et ta ei saa mõnest eestikeelsest sõnast või uuest terminist aru, tõlgin talle selle vene keelde. Sellist metoodikat kasutavad ka ühiskonnaõpetuse ja Eesti ajaloo õpetaja Luule Nõmm ja mitmed teisedki pedagoogid. Pealegi kirjutavad õpetajad tahvlile ka tõlke tunnitemaatika olulisemast osast.
Mõnelegi õpilasele tekitab eesti keeles õppimine raskusi, sest keeleandi pole ju kõigile võrdselt antud. Ühed on tugevamad humanitaar-, teised jälle reaalainetes. Usun aga, et tahtmine ja püüdlikkus võimaldavad kõigil hakkama saada, sest nagu juba öeldud, on toeks ka õpetajad, kes saavad aru laste olukorrast ja püüavad neid igati aidata. Mõistagi ei tohi unustada, et iga laps on isiksus, kes oma võimete, huvide ja arusaamade poolest kordumatu.
Kartuseks muudatuste osas pole põhjust. 16. mail peetaval koosolekul räägime ümberkorraldustest lapsevanematele ja sel teemal on plaanis ka kohtumised ja arutelud õpilastega.
Kas riigi abiga üleminekul eestikeelsele õppele võib rahul olla?
Riik on selles suunas liikuvaid koole igal aastal rahaliselt toetanud. Näiteks on Mustvee Vene Gümnaasiumile eraldatud raha videotehnika, puutetundlike tahvlite, arvutite ja teistegi õppevahendite ostmiseks. Kõik see aitab muuta tunnid huvitavamaks ja atraktiivsemaks nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks. Näiteks kui geograafiatunnis tutvutakse hoovustega, saab nende liikumist interneti abil vahetult jälgida. Nüüdisaegseima metoodika ja õppetehnika kasutamine gümnaasiumis võimaldab noortel paremini kohaneda ka kõrgkoolides, kus sellise tasemega taas kokku puututakse.
Missuguseks võiks hinnata aga teie gümnaasiumi õpetajate eesti keele oskust?
Osaledes riigi korraldatud nii tasuta kui ka tasulistel kursustel, on õpetajad omandanud keelekategooria ja õpetamise metoodika vastavalt kehtivatele nõuetele.
Kuivõrd sõltub üleminekust mahukamale eestikeelsele õppele Mustvee koolikorralduse edasine käekäik, kaasa arvatud võimalus avada siin riigigümnaasium, kus õpivad nii Mustvee Vene Gümnaasiumi kui ka Mustvee Gümnaasiumi õpilased?
Riigi seaduse põhjal jätkub ka edaspidi nii eesti- kui ka venekeelne põhikooliõpe. Kas Mustvees kaks gümnaasiumi liidetakse, moodustatakse riigigümnaasium või leitakse mõni teine lahendus, seda otsustab linnavolikogu. Me oleme arutanud kahe gümnaasiumi õpetajatega, milline võiks olla tulevane koolikorraldus. Missugune suund aga valitakse, seda on praegu keeruline prognoosida.
Alates 2013. aastast peavad gümnaasiumiklasside õpilased saama teha valiku sotsiaal- või reaalainete suuna vahel. Kavatseme Mustvees pakkuda välja ka kolmanda võimaluse, mis seotud ka kutseõppega, ning anda selle omandamiseks võimalus kodukandis. Nimelt on plaanis avada koostöös Eesti Mereakadeemiaga merendusklass, kusjuures esimene teemakohane kohtumine akadeemia juhtkonnaga on juba toimunudki.
i
JAAN LUKAS
