Lahked annetajad tõid hiljuti muuseumi juurde tikitud käterätikuid. Vanemad inimesed kardavad, et kui neid enam pole, ei oska noored käsitööd hinnata ning viskavad need lihtsalt ära.
Mustvee vanausuliste muuseumi rajaja ja senine perenaine Larissa Korobova ütles, et hiljuti annetas muuseumile käterätikuid üks Jõgeval elav naine. Muuseumis raamitakse neile antud käterätikud ära, et neid parem eksponeerida oleks.
Muuseumi rajas Korobova selleks, et Peipsi kandi elanikud teaksid, kes nad on, kust pärit, ning õpiksid tundma seda kultuuri.
Vanavara toovad ka koolilapsed
Kooliõpilased on tema hinnangul väga hästi muuseumi omaks võtnud, nad teavad, kes on vanausulised, ning on kirjutanud sel teemal palju uurimistöid. Nendes töödes püütakse teemale läheneda sügavuti, analüüsida vanausuliste keelepruuki ja selekteerida välja olulisemad jutud
Lapsed toovad muuseumi ka vanu asju, mis võidakse kodudes muidu ehk ära visata. Kui neist täiskasvanud saavad, oskavad nad vanu esemeid ja ka kultuuritraditsioone hinnata ja säilitada. Larissa Korobova sõnul on tal hea meel näha, et kunagistest ulakatest lastest, kes pudelis ka paigal ei püsinud, on saanud asjalikud noored. Asjade eest noored raha ei taha, ütlevad, et ei too neid raha pärast. Nad paluvad end nimetada Peipsi lasteks.
Larissa Korobova õde abiellus vanausuliste perekonda ja Larissa palus tal üles kirjutada, kuidas tema abikaasa vanemad räägivad, millised on kodused traditsioonid.
“Hoopis teine asi, kui inimene näeb kõike tavalises elus. Üks asi on, kui lepid kokku, lähed kohale, küsitled ning tood hiljem kuuldust olulisema välja,” kinnitas muuseumi perenaine. Tema õde kirjutas üles palju vanu sõnu, mida selles peres kasutati.
Linn aitab majandada
Larissa Korobova sõnul oleks vanausuliste muuseumi väga vaja teist töötajat, vähemasti suveperioodiks. Siis võiks muuseumi uksed vähemalt kella 11st kuni 17ni lahti hoida, et külalistel oleks lihtsam tulla. Praegu tuleb huvilistel ekskursioon ette tellida.
“Kui ekskursioon on ette tellitud, tulen alati välja,” kinnitas Larissa. Teda on palju aidanud Mustvee vene gümnaasiumi tüdrukud, kes oskavad muuseumis ekskursioone juhatada nii vene, inglise kui ka eesti keeles. Muuseumi sisustanud naine peab väga oluliseks, et noored teavad, kus on nende juured, ning oskavad oma rikast pärandit väärtustada.
Mustvee vanausuliste muuseumiga samas majas töötavad muusikakool ja kunstikool, sageli on siin välja pandud kunstikooli õpilaste tööd.
Mustvee linn toetab vanausuliste muuseumi oma eelarvest, selle eest on Korobova linnale väga tänulik. Ainult giiditöö ja piletimüügiga ta muuseumi ära ei majandaks.
i
HELVE LAASIK
