Mustvee vanausuliste koduloomuuseum on remonditud ning ootab külalisi. Nüüd saab tellida ka eesti, vene, inglise või saksa keelse ekskursiooni.
Mustvee kultuurikeskuse juhataja Valentina Jazõkova sõnul on soetatud muuseumi sisustus ehk vitriinid, samuti on muretsetud tehnikat ehk fotoaparaat, arvuti, printer. Kindlasti tehakse muuseumile internetis ka oma kodulehekülg.
Koostöö teiste muuseumitega
Muuseumi tutvustamiseks on sihtasutuse Mustvee Koduloomuuseum juhataja Larissa Korobova hinnangul vaja teha koostööd teiste muuseumite töötajatega. Eelkõige tuleb ühendust võtta Iisaku ja Kolkja muuseumitega. Kasepääle tuleb püsinäitus “Peipsi järve elu tuba“, mis 2005. aastal avati Kallaste linnavalitsuse ruumides Peipsi Koostöö Keskuse ja MTÜ Viridise ühistööna ning kus eksponeeriti Peipsis elavaid kala liike, Peipsiäärset elu-olu ja looduslike tingimustega seotud teavet. Kui 2006. aasta oktoobris oli Kallaste linnavalitsuse ruumides tulekahju, kus näitus sai tõsiseid kahjustusi, siis viidi see taastatuna Emajõe Suursoo Koolituskeskusesse ning taastati eksponaadid. Konkursi püsiekspositsioonile uue väljapanekukoha leidmiseks võitis Kasepää vald.
Jažõkova sõnul on väga hea, et igas kohas on inimestele midagi huvitavat näidata. “Mida rohkem huvitavaid asju pakkuda, seda rohkem inimesed hakkavad ka tulema,” tunnistas ta.
Kirikutesse sissepääsumaks
Kunagi Peipsi ääres tegutsenud ökoturismi ühingul olid Korobova kinnitusel oma marsruudid, mis hõlmasid Mustvee muuseumi, vanausuliste kloostrit Raja külas, Raja küla, laevasõit ja lisaks Kallaste devonipaljandit ning Kalevipoja nimega seotud kohtasid Alatskivi ümbruses kuni Nina külani. See teeb kokku umbes 40-50 kilomeetrit.
Teine marsruut hõlmas Kuremäe kloostrit Ida-Virumaal, Raja kloostrit ning Mustvee muuseumi. Veel käiakse Lohusuus, kus on väga ilusad kohad.
Kindlasti tuleks välja töötada marsruudid nii jalgratastega liikuvate turistide kui ka jalgsimatkajate jaoks.
Veel saab tutvustada ainult Mustvee kirikuid ning muuseumi. Larissa Korobova sõnul tulevad Mustvee kirikute juhid vastu ja avavad pühakojad, kui on huvilisi. “Saab läbi rääkida ja paluda. Kahjuks pole ametlikku piltihinda, jääb üle loota külastajate lahkusele, et nad annetavad midagi kirikule.”
Valentina Jazõkova hinnangul peaks ka Mustvee kirikutesse olema mingi sissepääsumaks. “Annetustega on nii, et mõni annetab ja mõni mitte, inimesi on igasuguseid,“ tunnistas ta. Kui annetustekast tühjaks jääb, pole ju mõtet vaeva nähagi. Ka kirikutel on oma kulutused nii telefonile, elektrile kui ka küttele.
Mustvee kirikud on enamasti lahti laupäeviti ja pühapäeviti hommikupoolikuti, kui on jumalateenistused. Vanausulised ei taha, et ilmaasjata käiakse, kui keegi on huvitatud, siis on nad lahkesti nõus külalisi vastu võtma.
Tänavu 1.maist Mustvee koduloomuuseumis praktikandina töötav Natalia Mägi ütles, et tema on kunagi saanud ühel ja samal päeval oma rühmaga kolme Mustvee kirikusse.
Muuseumis tuleb kindlasti ka vahetatav ekspositsioon. Kahjuks on ruumi üsna napilt.
Mustvee eripära on, et tähistatakse nii eestlaste kui ka venelaste pühi. “Meil on siin kõike topelt, nii uue kui ka vana kalendri järgi,“ tõdes Valentina Jazõkova. Sobiksid ka temaatilised näitused eestlaste ja venelaste pühadest.
Eksponaadid ühendavad
Tulevikus tahetakse Mustvee muuseumis hakata korraldama ka seminare. Koolitunde viiakse seal läbi juba praegu. Näiteks turismiseminari töid käisid õpilased just muuseumis kaitsmas.
Jazõkoa sõnul on järgmine projekt muuseumile videoprojektori ja ekraani muretsemine. Muuseum jääb esialgu töötama projektipõhiselt.
Väga palju eksponaate on toonud muuseumi jaoks kooliõpilased. Aga toovad ka täiskasvanud. “Paljud mõtlevad nii, et hoidsin terve elu, aga kellele see jääb ja siis tuuakse muuseumisse,“ rääkis Jazõkova.
“Eksponaadid ühendavad inimesi. Kui tulen võõrasse kohta ja näen asja, mis pole küll minu toodud, kuid tuleb tuttav ette, sest näiteks vanaemal oli samasugune asi. Kui praegu neid asju ei hoia, siis millal veel,” nentis Natalia Mägi.
15 aastat tagasi alustas muuseum Mustve Vene Gümnaasiumis ühes toakeses.
Muuseum hakkab külastajatele olema lahti viiel nädalapäeval ehk esmaspäevast reedeni kella kümnest kuueni. Nädalavahetusel tullakse välja siis, kui tulevad grupid. Muuseumi lahtiolekuaegu saab veel sättida ja ümber vaadata, sest praegu pole teada, kuidas inimesed liiguvad. Vastavalt vajadusele saab ka lahtiolekuaegasid muuta. Kontakttelefon on 5347 8464, sellelt telefonilt saab ka muuseumi kohta infot.
i
HELVE LAASIK
