Mustvee vallavanem Jüri Morozov on veendunud, et paljukardetud ühinemine on läinud hästi ning see, mis praegu veel veidi logiseb, saab ajapikku paika, kui kõik selle nimel vaeva näevad.
Teenuskeskusi külastades ei ole kostnud nurinat ning ollakse rahul. Ka tavainimene ei ole enda sõnul ühinemisest midagi kaotanud. Pool aastat on möödas, kuidas on läinud?
Ühinemisprotsess läks käima ju ikkagi rohkem kui aasta tagasi, enne reaalset ühinemist. Ettevalmistava ja väga suure töö tegime varem ära. Taotlesime endale ühinemiskoordinaatori, temast oli palju abi. Tegime kaks analüüsi, haridusvõrgu ja ühistranspordi kohta. Dokumendil on omaette väärtus, aga analüüsi koostamise protsess, kuhu oli kaasatud väga paljude valdkondade inimesi, aitas aru saada meie probleemidest ja nende võimalikest lahendustest. Kogu protsessi läbimine lõi päris hea baasi. Vaatasime läbi ka vallavalitsuse struktuuri, valmistasime ette põhimääruse ja muid algdokumente, näiteks kogukonna põhimääruse, mis volikogus läinud nädalal vastu võeti.
Olime liitumisel sammukese ees. Samas, kuna ühines viis omavalitsust, siis nendes olid ikka erinevad valitsemiskultuurid, erinev töökorraldus, erinev IT-arendus, nende ühtlustamine võtab aega. Aasta lõpp ja aasta algus läks riigi ja KOVi omavaheliseks suhtlemiseks. Tehnilist jooksmist on päris palju olnud. Lisaks on vaja ka igapäevateemasid lahendada. Praegu on veel ka puhtfüüsiline elukorraldus: ühte majja me ära ei mahtunud ja praegu on majandusosakond ja osa inimesi kaugemal ning normaalsetest töötingimustest on asi veel kaugel. Oleme korrastanud vallavalitsuse struktuuri, ka poliitiliselt on saavutatud stabiilsus.. Volikogu liikmete puhul on selgus majas, kes on tuleviku ja reformide poolt. Ma arvan, et valdav enamus näeb, et vajame edasiminekuks uuendusi ja muudatusi. Hetkel on käimas muudatused haridusvaldkonnas, muusika- ja kunstikoolis.
Praegu jätkub korrastamine ja ümberkorraldamine. Eeldatavasti lõpeb see selle aasta lõpus. Neis omavalitsustes, kus keskne struktuur oli väga tugev ja varem olemas, on ühinemise järel lihtsam hakkama saada kui neis, kus liitusid rohkem ühesugused omavalitsused.
Otsus jätta esialgu teenuskeskused toimima oli ainuõige, kindlasti tuleb aga selles osas muudatusi. Näiteks Saare teenuskeskuselt, kus on kaks teenuspunkti, antakse kava järgi osa funktsioone Kääpal sihtasutusele Kalevipoja Koda ja Voorel aktiviseerimiskeskusele. See tähendab, et vallavalitsuse struktuuri seal enam kohapeal ei ole, kohalikku elu hakkab juhtima kogukonnakogu. See on mudel, mida tahame rakendada ka teistes endistes valdades. Eesmärgiks on kohalikele inimestele suuremate õiguste ja vastutuse andmine. Valla eelarvest kohaliku elu korraldamiseks eraldatava raha kasutamise üle hakkab otsustama kohalik inimene. Saare vallas oleme kasutanud tsentraliseeritud juhtimist, mida püüame rakendada ka suures omavalitsuses. Ma arvan, et see on tulevikus hajaasustusega valdades, kus pole selget ja tugevat keskust, väljakutse ja võimalus, et keskusest kaugemale jäävate piirkondade elu ei hääbuks.
Liitumisaegsetel läbirääkimistel oli kohaliku elu korraldamisel kogukondade rolli suurendamise teema korduvalt päevakorras. Meil on seisukoht, et kohaliku elu küsimused tuleb otsustada kohapeal ning keskusest. Mustveest ei tule keegi kohalike eest neid otsuseid tegema ja kohalikku elu korraldama. Ümberkorraldustega loome selleks vajalikud tingimused. Majandusvaldkonnas, mis vajab samuti ümberkorraldamist, on tarvis lähtuda otstarbekast korraldusest, andes osa teenuseid osutamiseks erasektorile, säästes raha huviharidusele, kultuurile.
KERTTU-KADI VANAMB
