Projektilaager TAIP toimub sellel aastal 6.–12. augustini Mustvees ja kokku tullakse juba teist korda. Esimene kord korraldati see 2019. aastal Voore aktiviseerimiskeskuses.
„Projektilaagri mõte tekkis sellest, et oli tahe ühendada valla inimesi ja teha seda eelkõige just laste kaudu. Tähtis on, et oleks võimalus kohaliku kogukonna koostöö arendamiseks,” ütles laagri korraldaja ja Mustvee valla noortekeskuse juhataja Laidi Grauen.
Kõik erinevad, aga siiski võrdsed
„Kui ma Mustvee valda tööle tulin, siis olin selleks ajaks kogunud piisavalt teadmisi ja kogemusi ning teadsin täpselt, mida teha tahaks ja esimene laager näitas, et olen õigel teel.”
Noored on kokku tulnud valla erinevatest piirkondadest ja tegemist on kakskeelse laagriga, kus toimub täielik keelekümblus.
„Eelmise aasta kogemuste põhjal õppisin, et tuleb lastele kohe arusaadavaks teha, et oleme küll kõik erinevad, aga siiski võrdsed,“ tõdes Laidi. „Noortelaagri korraldamiseks on väga tähtis ka hea meeskond ja see on olemas just tänu piirkondade noortejuhtidele. Igaüks neist on omaette väärtus.”
Laagri üks eesmärk on tegeleda just ennetustööga ja korraldamiseks erinevaid teematubasid. Nende korraldamiseks on kaasatud paljusid ettevõtteid ja asutusi. Siiani on kõigiga koostöö väga hästi laabunud. Eesti Avatud Noortekeskuse Ühendus on valinud välja just selle laagri, et testida erinevate teemadega töötubade, materjalide ja ajakulu sobivust. Nii kasvatajad kui ka noored saavad anda tagasisidet, et leida head ja vead.
Ustuse, Mirjami, Joanna, Marielle, Janderi, Miira ja Veronika sõnade kohaselt tuldi laagrisse juurde saama uusi sõpru. Mõned lastest olid laagris esimest korda ja ajendiks tulla oli nii see, et pole kunagi olnud kui ka see, et suvel kodus niisama ilma tegevuseta olla ei tahaks. Need, kes olid juba mitmendat korda kinnitasid, et eelmistest laagritest saadud sõpradega suheldakse tänaseni.
Ära võib eksida metsa ja linna
Kui küsida tegevuste kohta, siis jagatakse muljeid, kuidas linna tundma õpiti. Sest tuleb välja, et mitte ainult metsa ei ole võimalik ära eksida, vaid ka linna.
„Tuleb jääda rahulikuks ja mitte sattuda paanikasse ning leida märke, et oma asukoht selgeks teha,“ õpetasid noored. Pärast tutvustavat sissejuhatust ja GPS-seadme tutvustust tehti ka linnas üks korralik eksimise ja otsimise mäng. Kebeli talu korraldatud koolitus läks kindlasti asja ette. Eelmisel aastal Voorel laagris läbiti nende eestvedamisel metsaeksimise koolitus.
Kahel õhtul järjest käidi Mustvee Jahtklubi eestvedamisel õppimas tarkusi, kuidas hakkama saada ilma õnnetusteta just vee peal. Prooviti paati juhtida, et olla valmis kuidas paat käituda võib ja kuidas vältida erinevaid takistusi, nagu ujujad, võrgud ja kivid. Ühest 8-aastasest tüdrukust saab kindlasti tulevikus laevakapten, sest juba praegu selgusid selleks eeldused.
Kõik laagris omandatud teadmisi läheb elus kindlasti vaja ja positiivsed emotsioonid annavad värvi meie ellu.
Noortega vesteldes oli aru saada, et keelebarjääri ei ole. Suhtlemine käis nii eesti, vene, inglise ja kehakeeles. Kui küsida, et kas kasvatajate abi on tõlkeks vaja läinud, siis vastati, et veel mitte.
Muutused eelmise aasta laagriga määras kogu Eestis toimuv eriolukord seoses viiruspandeemiaga ja erilist tähelepanu pööratakse laste tervisele. Juba laagrisse saabudes kraaditi temperatuuri ja rõhutati lastevanematele, et haigustunnustega last ei tohi laagrisse tuua ja haiguse ilmnedes tuleb lapse laagrist koju viia. Ka tegevused toimuvad ettekirjutatud reeglite kohaselt ja jooksvalt olukorda jälgides.
Tulevikus hakkab laager igal aastal toimuma Mustvee valla erinevates piirkondades.
ULVI TAMM
