Eelmisel nädalal toimus Mustvee kultuurikeskuses infopäev „Multikultuurne õpikeskkond – boonus või väljakutse“ Eesti koolide ühendamise ja keeleõppe teemadel. Oma kogemusi jagas Irene Käosaar Integratsiooni sihtasutusest. Talle sai esitada küsimusi ja arutleda võimalike tulevikuväljavaadete teemal.
Mustvee vallas püütakse viia koolivõrk vastavusse demograafiliste muutustega, et tagada kvaliteetne haridus, parandada hariduslike erivajadustega õpilaste õppetingimusi ja ajakohastada õppekeskkonda.
Mustvee valla koolid ja lasteaiad on juba kaua aega kindlustanud piirkonna lapsi jätkusuutliku alus-, põhi- ja gümnaasiumiharidusega.
„Olen selle pooldaja, et Eestis ei oleks eraldi vene ja eesti keele õppega koole. Ja igaüks saaks võrdse hariduse igas riigi piirkonnas, olgu see siis Tallinnas, Narvas või Tartus. Lasteaed ja kool on üks osa meie elust ja on tähtis, et kooli lõpetades jätkataks oma elu olles aktiivsed ja saades vääriliselt igapäeva elus kaasa lüüa,“ selgitas Irene Käosaar.
Tark õpib teiste kogemustest
Regionaalpoliitika on tugevalt seotud hariduspoliitikaga, mille tulemusena on viimase 15 aasta jooksul õpilaste arv Mustvee vallas poole võrra vähenenud. Kui 2005/2006. õppeaastal õppis valla koolides 909 õpilast, siis 2020/2021. õppeaastal 428 õpilast. Ja langus jätkub.
Mustvee vald teeb koostööd teiste valdade, haridusasutuste, ministeeriumitega ja on välja töötatud ning teoorias läbi mängitud erinevad haridusmudelid ja arenguvõimalused. Nii hea kui ka halb on see, et Mustvee on üks viimastest, kes pika eeltöö ja kaalumise järel lõpuks otsusteni tahab jõuda. Halb muidugi, et nii kaua aega on möödunud, hea aga, et saab vältida neid möödalaskmisi, mida teised teinud.
„Tähtis on teavitustöö, et räägitakse läbi ja arutatakse omavahel ning mitte selleks, et ennast täna hästi tunda, vaid et meie lapsed elaksid paremas keskkonnas. Tuleb vaadata tõele näkku ja tunnistada, et see, mis oli hea eile, ei ole seda täna enam mitte ja kui arvata, et homme saab hakkama eilse tarkusega, on see enesepettus,“ ütles Käosaar.
Haridusega seotud muudatused puudutavad mingil määral kõiki vallaelanikke, seetõttu on ka kaasatud kõik, kes vähegi huvi ilmutavad. Et arutelud ja võimalikud otsused ning kokkulepped põhineksid sarnastel taustateadmistel, on kutsutud esinema erinevaid väliseksperte, kes lastevanematele, õpetajatele oma teadmiste ja nõuannetega abiks. Seda tehakse ka edaspidi.
„Vallas on ka eesti keelest erineva ema- ja kodukeelega lapsi ning lastevanemate ebakindlus oma laste tuleviku suhtes mõistetav. See piirkond on nagu näidispiirkond, kus on võrdselt eesti ja vene keelega õpilasi ja neid on hea kokku panna. Koos töötades ju tehaksegi koostööd. Lastevanematel on oluline roll, et tagada koolis ja lasteaias lapse edukas hakkamasaamine, tulla koolile appi oma toe ja mõtetega, mitte rünnakutega. Ja siis saab laps aru, et teda väärtustatakse,“ tõdes Irene Käosaar.
Kohtumised ja arutelud jätkuvad
Kohtumiste ja arutelude ajalugu on Mustvee vallas pikk, ka volikogu tegeleb haridusteemadega. Erinevad uuringud, küsitlused, statistilised prognoosid ja arengukavad käsitlevad haridustemaatikat, kuid otsusteni pole siiani jõutud.
„Võimalikku õppetöö korraldust väheste õpilastega gümnaasiumiastmes ja põhikoolides on arutatud vallavolikogu selle aasta 29. jaanuari istungil. Volikogu otsustas esimese lugemise lõpetada. Koolides toimusid selle aasta veebruaris avalikud arutelud, esitati 107 parandusettepanekut. Mustvee vallavalitsuse ajutine hariduskomisjon vaatas 6. märtsil toimunud koosolekul laekunud ettepanekud läbi ja arutelu tulemusel andsid komisjoni liikmed iga ettepaneku kohta komisjoni seisukoha. Ajutine hariduskomisjon otsustas volikogu otsuse eelnõule „Mustvee valla koolivõrgu ümberkorraldamine“ esitatud ettepanekuid arvestades jagada otsuse eelnõu neljaks eraldi eelnõuks.
Mustvee vallavolikogu hariduskomisjon arutas eelnõusid 12. märtsi ja 18. novembri koosolekul ning tegi ettepanekud. Mustvee vallavalitsus toetas esitatud eelnõusid 26. novembri istungil ja otsustas saata need volikokku vastuvõtmiseks. Käesoleva aasta oktoobris-novembris kohtusid vallavalitsuse esindajad koolide õpetajate, hoolekogude ja õpilasesinduste esindajatega, et kuulata ära nende ettepanekud edasisteks tegevusteks. Peipsi gümnaasiumi ümberkorraldamise otsuse eelnõu edastati kooli hoolekogule ja õpilasesindusele arvamuse saamiseks 27. novembril,” kinnitas Mustvee valla haridusnõunik Raivo Vadi.
Õpilaste arvu oluline vähenemine ei ole toonud kaasa klassikomplektide ja õpetajate arvu vähenemist. Kui rahastamine on seotud õpilaste arvuga, siis peab ka õpetajate arv vastavalt sellele muutuma. Erinevalt paljudest teistest omavalitsustest peab Mustvee vald kasinate eelarvevahendite juures toime tulema nii eesti- kui venekeelse koolivõrgu ülalpidamisega.
Nii suure koolivõrgu ülalpidamine ei ole jõukohane. Vägisi väikese õpilaste arvuga gümnaasiumide säilitamine toimub põhikoolide arvelt.
„Ühine hingamine tekib samm-sammult. Saan aru ka lastevanemate murest, et vene keelt kõnelevad lapsed ei saa ehk hakkama kõigis õppeainetes. Emotsionaalne ja ratsionaalne mõtlemine põrkuvad, aga sellel on suur ühisosa ja koostöös tekibki parim lahendus. Küsimusi peab küsima ja nendele ka vastused saama. Keelt peab arendama metoodiliselt ja kasutama süsteemselt, siis toimib õpe kõige paremini. Lapsevanem rääkigu kodus oma lapsega ikka seda keelt, mis on kodus kõige südamelähedasem. Keele õpivad ära kõik olenemata oma tasemest. Laps sünnib siia ilma puhta lehena ja õpib ära keele, mida räägivad tema ema ja isa. Vene keel ei kao ju ära, kui ta hakkab õppima eesti keeles,“ kinnitas Irene Käosaar.
Mustvee vallavanem Aivar Lainjärv:
„Mustvee vallas on kaks gümnaasiumi – Avinurme ja Peipsi. On üldteada, et riik on juba mõnda aega tegelenud riigigümnaasiumide võrgu loomisega ja kahjuks Mustvee valda ei ole riigigümnaasiumit planeeritud.
Mustvee praeguste koolide õpikeskkond ei vasta praeguse aja nõuetele ja hooned on halvas seisukorras. Ajakohase õpikeskkonna loomiseks on tarvis mahukaid investeeringuid, aga riik on võtnud selge seisukoha, et investeeringuteks toetust saavad taotleda ainult need omavalitsused, kes järgivad riikliku gümnaasiumihariduse poliitikat.
Mustvee vallal on sellega seoses kaks valikuvõimalust:
Esiteks: Jätta gümnaasiumid alles ja jätkata praeguste koolihoonetega, omamata võimekust neid renoveerida.
Teiseks: Sulgeda gümnaasiumiastmed ja rajada riigi investeeringute toel Mustveesse tänapäevane hariduskeskus, kus saaksid lisaks põhikoolile koha ka lasteaed ja muusikakool. Lohusuu koolis on täna 28 õpilast, kellest 21 on Mustvee vallast. Lohusuu ja Mustvee vahemaa on natuke üle kümne kilomeetri ehk 10–15 minutit sõitu. Kui on korraldatud asjakohane transport, siis ei ole ju Mustveesse kooli käimine probleem.”
ULVI TAMM
