|
|
Soome Merepäästeühing andis eile kolmele vabatahtlike mere- ja järvepääste alases Eesti-Soome ühisprojektis VOMARE osalevale Eesti pilootsadamale ja neis tegutsevatele vabatahtlikele mere- ja järvepäästeühingutele üle merepäästekaatrid. Ühe kaatri sai enda käsutusse MTÜ Mustvee Vabatahtlik Järvepääste. |
Möödunud aasta detsembris käivitunud projektis, mida rahastatakse Euroopa Liidu Kesk-Läänemere programmist (Central Baltic Interreg IVa) osalevad peale Mustvee linna Vihula vald Lääne-Virumaalt ning Toila ja Lohusuu vald Ida-Virumaalt. Vihula valla vabatahtlikud merepäästjad said oma paadi kätte juba juunis, Mustvee linn ning Toila ja Lohusuu vald said need kätte eile. Alused on kolm kuni viis aastat Soome Merepäästeseltsi (see organisatsioon on VOMARE projekti Soome-poolseks juhtpartneriks) allüksuste kasutada olnud, ent ressurssi jätkub neil veel 10-15 aastaks. Enne Eestisse toomist läbisid need tehnilise kontrolli ja vajaduse korral remondi ning komplekteeriti vajalike abivahenditega. Projekti juhtgrupi liikme Mati Kepi sõnul tuleb Mustveel paadi eest välja käia ligemale 99 000 krooni rahas ja 80 000 krooni mitterahalise panusena ehk ümber arvestatuna vabatahtliku töö tundidesse.
Kui Soomes on vabatahtlike mere- ja järvepäästesüsteem tegutsenud juba 112 aastat, siis Eestis tehakse projekti VOMARE raames alles esimesi samme selle käivitamiseks. Sellele vaatamata ei maksa arvata, et neljas pilootsadamas tegutsevad vabatahtlikud, keda on ühtekokku viiekümne ringis, saadud tehnikat kasutada ei oska: nad on sama projekti raames saanud üsna mitmekülgset koolitust nii Eestis kui ka Soomes.
Tormiga üle mere
„Oleme tänulikud Soome Merepäästeühingu esindajatele ja kõigile teistele, kes meid koolitanud on, ütles projekti Eesti-poolse juhtomavalitsuse, Vihula valla vallavanem Madis Praks, kel on juba õnnestunud värskeid teadmisi ka praktikas rakendada: just tema oli üks neist kahest mehest, kes juuni lõpus Salmistu sadama lähedal päästsid ümberläinud paadist merre kukkunud kümme teismelist Saue Gümnaasiumi õpilast, kes kavatsesid Pedassaarele pidutsema minna.
Paatide üleandmise hetkel möllas merel torm ja palju parem polnud ilm ka üleeile õhtul, mil paadid üle mere toodi. Toojateks olid Mehis Luus ja Ailer Mõtsar MTÜst Toila Merepääste ning Robert Aasa Vihula vallas tegutsevast vabatahtlike merepäästjate ühendusest.„Poole maani saatis meid Soome päästealus Jenny Wihuri, seejärel võttis meie turvamise üle Eesti poolt vastu tulnud päästekaater,“ ütles Ailer Mõtsar, kes ametitöö kaudu seotud hoopis Jõgevamaaga: ta on Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse projektijuht.
„Vaatamata sellele, et lained olid nelja-viie meetri kõrgused ja laineharjalt õhku tõusmisele järgnes pikk vabalangemine, polnud korrakski sellist tunnet, et võiksime ka mitte kohale jõuda, sest paadid on tõesti head,“ ütles Mehis Luus.
Mustvee poolt käisid paati peale Mati Kepi vastu võtmas vabatahtlikud järvepäästjad Kaupo Kaasik, Üllar Viesemann ja Age Raimets.
„Uue paadi kaasame juba sel laupäeval toimuvale koolitusele, millel osalevad Mustvee kahe gümnaasiumi ning Torma ja Saare valla lapsed,“ ütles Kaupo Kaasik. „Tegemist on Päästeameti projekti „Parem ennetus kui õnnetus“ raames toimuva jätkukoolitusega.“
Odavam ja turvalisem
Paatide ülalpidamiskulud kaetakse projekti lõpuni ehk 2011 aasta juulini projekti vahenditest, edaspidiseks on koostöös Piirivalve- ja Päästeametiga väljatöötamisel süsteem, kuidas kompenseerida väljasõitudega seotud kulud. Igal juhul tähendab vabatahtlike kaasamine mere- ja järvepäästesse riigile kokkuhoidu, järvel ja merel käijatele aga suuremat turvalisust, sest mõnigi kord võivad vabatahtlikud õnnetuskohale jõuda varem kui piirivalve.
„Ka maavalitsus katsub omalt poolt õla alla panna, et vabatahtlike järvepäästjate pingutusi ja paadi ülalpidamist toetada — näiteks mõnest fondist projektiraha taotledes,“ ütles paadi vastuvõtmise juures viibinud Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev.
Pidulikul sündmusel viibisid veel siseminister Marko Pomerants, Pääste- ja Piirivalveameti esindajad ning paljud teised. Soome Merepäästeseltsi tegevdirektor Kyösti Vesterinen hindaski väga kõrgelt seda, et vabatahtlikel tugineva mere- ja järvepäästesüsteemi loomise ideega tulid jõuliselt kaasa kõik omavalitsused, mille territooriumil pilootsadamad asuvad, samuti kolme maakonna omavalitsusliidud ning Piirivalve- ja Päästeamet. Ta avaldas lootust, et mere- ja järvepäästesüsteem laieneb ka teistesse Eesti maakondadesse, kus veelt päästmise teema aktuaalne: Harju-, Lääne-, Pärnu- ja Saaremaale.
Projekt VOMARE on välja kasvanud juba aastaid toimiva Eesti ja Soome maakondade 3 + 3 koostöö pinnalt. Soome poolelt teevad koostöös kaasa Päijät-Häme, Itä-Uusimaa ja Kymenlaakso maakond.
iii
RIINA MÄGI
