Pühapäeval, 6. aprillil sähvis mitmes kohas Eestimaal varajane äike ja kõmises kõu.
Postimees.ee ja BNSi andmetel põhjustas küllalt haruldane, juba aprilli alguses sähvinud äike Pärnumaal Kilingi-Nõmme väikelinnas häireid veevarustuses ja telefoniühenduses, samuti põlesid mitmes majapidamises läbi televiisorid ja arvutid. Pahandust tekitanud pauk oli käinud õhtul kella seitsme paiku.
Mustvees käis vähemalt kolm kõvemat kärgatust õhtul kella poole üheksa paiku. “Vaatasime telekat, selle ekraan hakkas aga triipe ette lööma. Väljast kuulsime kolme-nelja üsna kõva kõuemürinat. Igaks juhuks lülitasime televiisori välja ja võtsime antenni küljest. Aastaid tagasi on äike meile juba kurja teinud – lõhkus lauatelefoni ära. Täiesti üllatav ja ootamatu, et äikest on ka nõnda vara kevadel. Ilmateade seda küll ei ennustanud,” rääkis mustveelane Elle Luming.
Kõuemürin kostus Laiuseni
Müristamist kuuldi ja paari välgusähvatust nähti ka Kaude külas ja Laiusel. “Päris kõvasti müristas, seda oli üle ja arvuti- ja telekahääle kuulda. Kõige rohkem kardab meil äikest koer, tema puges meie varju ja värises. Meie kandis on äikesega sedasi, et kui see tuleb Jõgeva poolt, siis ta Laiusele ei jõua, kui aga Mustvee poolt, siis on pikne varsti kohal. Eelmisel aastal lõi siin välk naabrimehe puusse ja meil mõlemal läksid telekad vussi. Kord sähmas välk meie õunapuud ja lõi auto elektroonika segamini,” rääkis laiuselane Anne.
Kaude elanikul Geal äikesega seoses kurbi kogemusi ei ole ja ta sai pühapäeva õhtul sähvinud piksenooltest väikese elamuse: “Igatahes selle aasta esimene välk on mul nähtud!”
Varajane äike toob sooja
Harrastusilmavaatleja Toomas Pussi sõnul pole varakevadises ja isegi talvises äikeses midagi erilist: “Selle aasta esimene äike registreeriti juba 26. märtsil Otepääl, tugeva lumesaju ja tuisumöllu ajal. Äikest oli ka 2006. aasta 20. märtsil, siis oli samuti tugev sadu ja tekkis talve kõige paksem lumikate. Talve lõpupoole ja kevadel tuleb niiske, ebapüsiv õhumass ja siis, kui õhk on ebapüsiv, tekib elektrilaengute liikumine, mis mõnikord võimendub äikeseks. Pühapäeval jõudis lõuna poolt tulnud soe ja niiske õhumass Jõgevamaale ning pööras sajule. See sattus, eriti Peipsi kohal külma aluspinna kohale ning erinevate, suurte õhumasside kokkupõrkest hakkaski välku lööma ja müristama.”
Ilmavaatleja tähelepanekute põhjal läheb ilm pärast varakevadist äikest soojaks, suvel aga vastupidi. Eriti äkiline soojenemine oli 1976. aasta maipühade eel: õhtul sadas Laiuse ümbruses ja mujalgi lörtsi ning sähvis äike ja kõmises kõu, hommikul läks aga soojaks ja pärast vihma tuli päike välja ning ilm läks lõunamaiselt palavaks.
Kui talvine või varakevadine äike on Eestimaal küllalt haruldane, siis Norras on osal rannikualal äikest talvel isegi rohkem kui suvel.
ARDI KIVIMETS
