|
|
Laupäeva hommikul pandi Mustvee sadamahoonele nurgakivi, maja peaks valmima käesoleva aasta lõpuks. |
<span>
Kuigi firma Symptom Arhitektid kavandatud hoonel pole ühtegi nurka, pandi kapsel siiski selleks ette nähtud kohta. Käibemaksuta 386 000 eurot maksma minevas hoones on ruumid keskkonnainspektsioonile, samuti peab linn läbirääkimisi ilmateenistusega, et ka Peipsi ääres töötavad meteoroloogid sinna tööruumid saaksid. Mustvee abilinnapea Pavel Kostromini sõnul peab hoones olema aasta ringi elu.
Ehitaja, firma Eviko esindaja kinnitusel on nad töödega graafikust veidi ees, nii et hoone õigeaegse valmimisega probleeme tulla ei tohiks.
Linnas on vaja üksteisemõistmist
EELK Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haamer nimetas oma kõnes Mustvee sadamahoonet tulevikuehitiseks, mis peaks linna teenima aastaid.
“Igal pool rõhutatakse Mustveed kui viie kiriku linna. Olles nüüd ühe järjekordse ehitise nurgakivi panemas, võiks arvata, et meil läheb kõik väga hästi. Tegelikult see nii ei ole,” märkis Haamer.
Tema sõnul tuleks Mustvees kõigepealt lõpetada omavahelised konfliktid, mis on linna omamoodi kuulsaks teinud. Haamer on viiekümne esimest aastat Mustvee koguduse õpetaja ametis ja loodab siiralt, et ükskord tuleb linna ka rahu ja kõik erakonnad saavad omavahel normaalselt läbi. “Siiani seda veel ei ole,” nentis ta.
(Kahjuks ta ka lähiajal seda ei näe, sest viis linnavolikogu liiget on järjekordselt linnapea vastu umbusavalduse sisse andnud – toim.)
“Kui ma siin selle uue ilusa hoone nurgakivi panekul seisan, siis soovin, et see rahvas viie kiriku linnas oleks Jumala rahvas. Kui oleme seda, siis meie vahel ei saa olla arusaamatusi. Kui oleme ühe pere rahvas, siis hoiame kokku, toetame üksteist, austame üksteist ja armastame üksteist. Kindlasti tuleb kunagi ka päev, mil Mustvees on üksteisemõistmine ja kokkuhoidmine olemas.”
Viiekümne esimest aastat Mustvee kogudust teeniva Eenok Haameri sooviks on, et linn muutuks kaunimaks hoolimata sellest, mis rahvusest ja millise usutunnistusega inimesed seal elavad.
“Siin piiri peal peame moodustama tugeva ja üksmeelse kogukonna, siis on võimalik, et jääme püsima.”
Maavanem Viktor Svjatõšev rõhutas, et meil peavad olema ka korralikud järveväravad, sest head inimesed tahavad külla tulla ning kaupa tuua ja osta.
Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Aivar Kokk ütles, et kunagi oli korralik sadam Mustvee jaoks helesinine unistus, mis nüüd hakkabki teoks saama.
Mustvee sadama nurgakivi õnnistasid nii EELK Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haamer kui ka õigeusupreester isa Ilja.
Algul oli puust sadamakai
Et Mustvee sadamaehituse projektirahast jääb pisut üle, siis kinnitatakse korralikult ka sadama sihtmärk. Praegu ripub see traatidel ja on ohtlikus olukorras. Linn soovib ka sadama põhjamuuli korda teha. “Siis oleks meil selle sadamapoolega kõik,” nentis abilinnapea.
Jätkub ka promenaadi teise etapi ehitus, raha selleks on olemas ja linn maksab omaosaluse. Praeguse sadamahoone krundi piires rajatakse haljastus, mis peaks sobima kokku promenaadiga.
Mustvee sadamas oli algul ainult puust kai. Kui regionaalministriks oli Toivo Asmer, otsustati, et vajalik oleks Kesk-Peipsi sadam, kuhu võivad tulla kõik järvel liikuvad alused.
Algas tõsine töö selle nimel, et sadam tuleks. Linna sadama ehitamiseks on palju vaeva näinud praegune linnavolikogu liige Pavel Kostromin ja endine linnapea Mati Kepp.
Sadama rajamiseks moodustati sihtasutus Kesk-Peipsi Sadamad, alustati uuringutega ning tehti eelprojekt. Alles siis mindi Euroopast raha taotlema ning valmis esimene projekt. See tuli ümber teha, sest rahapuudusel võis sadama rajada vähendatud mahus.
Kogu Mustvee sadama projekt läheb maksma 1,1 miljonit eurot. Lepingut rahastatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007 – 2013 projektist.
Mustvee vana sild suletakse 25. juulil
Juba kevadel otsustati, et Kalma-Mustvee maantee 36. kilomeetril asuva uue Mustvee silla ehitusega alustatakse siis, kui ehitustööd sadamas seda võimaldavad. Mustvee linnavolikogu liikme Pavel Kostromini sõnul suletakse vana sild 25. juulil ning seejärel hakatakse seda lammutama. See võib aega võtta kuni kolm nädalat.
Kui kõik kooskõlastused saadud, avaldab maanteeamet lähiajal ajalehes Vooremaa ka uue liiklusskeemi.
Uue silla eelprojekt on valminud firmas Stricto. Silla alt viib edaspidi läbi jalakäijate rada, mida mööda pääseb paadisadama territooriumile.
Uus sild tõstetakse praegusest ligikaudu meetri võrra kõrgemale ning silla sambad viiakse kaldale. Kõrgus veest silla taladeni sõltub Peipsi järve veetasemest, ent normaaltaseme juures peaksid silla alt läbi mahtuma kuni kolme meetri kõrgused väikelaevad. Paraneb ka silla kandevõime, mis tähendab, et seda saavad tulevikus ületada ka eriveokid.
Jalakäijate tarvis rajatakse ehituse ajaks ajutine sild, mootorsõidukite liiklus hakkab kulgema Benito Agirre tänava silla kaudu. Massipiirangu tõttu saavad seda kasutada ainult väikesed autod, suured peavad sõitma ringtee kaudu.
Kui sügis tuleb pikk ja soe ning ilm lubab tegutseda, saavad põhilised tööd tehtud veel tänavu, kuid midagi jääb teha ka tuleval aastal.
15-tonnise kandevõimega Mustvee sild on projekteeritud 1931. aastal ja valminud 1934. aastal ning tugevalt kahjustatud, sest sellest on üle sõitnud oluliselt raskemad masinad. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel ei ole võimalik isegi kuluka remondiga tagada sillale Mustvee linna vajadusi rahuldavat kandevõimet. Olemasoleva silla remontimine ning laiendamine kergliikluse tarbeks tuleks kokkuvõttes tunduvalt kallim kui uue silla ehitamine. Seetõttu on ministeeriumi teatel ette nähtud vana silla asendamine uuega.
Maanteeamet on kaalunud uue silla ehitamist olemasoleva kõrvale, kuid selleks pole praeguses olukorras ruumi, see eeldab hoonete lammutamist vahetult riigimaantee ääres. Mustvee sadama arendusprojekt ei võimalda uut silda rajada Peipsi järve poole ning sellise lahenduse puhul tuleks sild praegusest kaks korda pikem.
Püütakse ehitada sama kujuga sild, nagu on olemasolev, kuid uus tuleb kõrgem ja kahele poole rajatakse läbipääsud jalakäijatele. Sild ehitatakse laiem, nii et kaks autot seal vabalt sõitma mahuvad. Praegune sild on 13,2 meetrit pikk ning sõidutee laius on viis meetrit. Uue kolmeavalise silla sõidutee tuleb endisest laiem, lisaks rajatakse järvepoolsele küljele jalg- ja jalgrattatee ning linnapoolsesse serva kõnnitee.
i
HELVE LAASIK
