Mustvee sadama ehitamiseks on vajalik, et oleks sihtrühm, kellele sadam on suunatud, huvirühm, kes on nõus investeerima, ning heakorrastatud keskkond, mis on taustaks turismiteenuse osutamisel.
Kas turismi arendamist alustada sadama ehitusest (ehk katusest) või linna heakorrastamisest, teenindajate koolitamisest, turismipakettide koostamisest, olemasolevate ajaloo- ja kultuuriväärtuste korrastamisest ning paremast eksponeerimisest jne, luues juba praegu linnakülalisele õdusa olemise, tahtmise jälle tagasi tulla? Kõik see on omaette teema ja giiditöö kogemuste põhjal võin öelda, et arutamiseks on siin päris palju teemasid.
Mõned täpsustused
2005. aasta 1. jaanuarist jõustuvad kalapüügiseaduse muudatused jaotavad kalapüügi kaheks ? kutseliseks ning harrastuskalapüügiks. Kutseline kalapüük on elatise teenimise võimalus. Harrastuskalapüük on vaba aja veetmise vorm, kala püütakse oma tarbeks ning seda ei tohi müüa.
Kõigil Peipsi järve äärsetel elanikel on võimalik kehtestatavate piirarvude piires püüda võrguga kala ka järgmisel aastal ja säilitada oma ajaloolisel elualal ajalooline elulaad. Vahe on küll selles, et nüüd võivad harrastuskalapüügivõrku taotleda kõik soovijad. Rannaelaniku staatus ei ole taotlemisel eeliseks. Avaldused rahuldatakse laekumise järjekorras.
Turismi ja puhkemajanduse arengule aitab harrastuskalapüügivõrgu kehtestamine kaasa. Kindlasti tuleb piirkonda neid harrastuskalastajaid, kes võrguga kala püüdmise kõrval tahavad siin süüa, ööbida, kasutada kohaliku inimese kalapüügipaati, kalapüügil tema abi jne.
Kutselisi kalureid Peipsi ääres ühendab kaks mittetulundusühingut ? Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit ja Peipsi Kalurite Ühing. Peipsil on püügil ligikaudu 600 kalurit. Ei ole midagi erilist, et nii suurt hulka kalureid ühendab kaks organisatsiooni. Päris keeruline on korraldada nii suurele sihtrühmale koolitusüritusi, nõupäevi jne. Mitmed firmad on tegevad mõlemas mittetulundusühingus.
Kalapüügiga seonduvates küsimustes on mõlemad organisatsioonid teinud riigile kui kalanduspoliitika väljatöötajale ja korraldajale ühesuguseid ettepanekuid. Ühesugused seisukohad on vormitud koostöös ja ühe laua taga.
Oluline on tegevuspiirkond
Kalurite kuulumine ühte või teise mittetulundusühingusse ei oma mingit tähtsust.
Omedu sadama rajamiseks on Kasepää vallavalitsuse koostööpartneriteks mõlemasse organisatsiooni kuuluvaid firmasid. Esialgu oma rahaliste vahenditega osalevatest firmadest on ülekaalus Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu liikmed. See on ka täiesti loomulik, sest just Jõgevamaa kalureid on selles organisatsioonis rohkem. Kalasadamat vajavad Jõgeva maakonna kalurifirmad, naabermaakondadel on need olemas.
Jõustuvad Euroopa Liidu nõuded võivad kalasadama puudumisel jätta Jõgeva maakonna Peipsi äärsel osal tööta kuni 150 kalurit. Kalurid oskavad oma tööd teha. Kogemused on omandatud mitmete põlvkondade vältel ja oskusi põlvest põlve edasi antud. Olemas on püügivahendid ja kalapaadid, välismaine ja kohalik turg. Omedu sadama rajamiseks on koostööaldis huvirühm Jõgevamaa kalurifirmade näol, kes tunnetavad täie tõsidusega ? sadamata on kalapüügifirmade tulevik perspektiivitu.
Rentides kaikohta naabermaakonna sadamates, tõstab see kala omahinda. Konkurents on Peipsil tõsine ja kallilt toodetud kalaga ei ole võimalik ellu jääda.
Omedus on konkreetne investeerija ka kaubasadamasse. Tõelist turismi- ja reisisadamat ei ole Omedusse kavandatud, kuid väike erapaatide ja jahtide kai ning paatide hoiu, remondi jm ruumid küll. Ka laev turistidega saab sinna randuda, on võimalik istuda bussi ja sõita tutvuma Peipsi piirkonna, Vooremaa või veinipealinna Põltsamaaga.
Polüfunktsionaalsed sadamad on Euroopas küllalt levinud. Väikesed kalaturud on avatud vahetult reisi- ja turismisadamates, mis lisavad turismiteenusele mitmekesisust.
Mustvee linnavolikogu esimees Andres Kivimurd ja linnapea Gennadi Kulkov kirjutavad: ?Jõgeva maakonna Peipsiäärne majandusruum on uue arengu eel nagu stardi ootel?.
Omedu sadama rajamise huvigrupp ei oota starti, vaid tegutseb jätkusuutlikult püstitatud eesmärgi nimel.
Ene Ilves,
Jõgevamaa Keskkonnateenistuse kalanduse spetsialist
Urmas Pirk,
Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu juhatuse esimees
