Mustvee sadam sai valmis

Piduliku lindilõikamisega uue sadamahoone ees avati neljapäeval Mustvee sadam, mis läks maksma 1,1 miljonit eurot.

Enamik raha ehk 977 000 eurot tuli Eesti-Läti-Vene piiriülesest koostööprogrammist Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond”, ülejäänud summa tuli omaosalusena ja selle raha Mustvee linn laenas.

Mustvee linnapea Max Kaur märkis, et linna on kerkinud uus, moodsa arhitektuuriga sadamahoone ning remonditud sai ka põhjakai, ehitatud uus paadisadam, süvendatud Mustvee jõge kahe silla vahel. Uus paadisild on 168 meetrit pikk ning selle ääres on randumisruumi ligi kolmekümnele alusele. Uude kahekorruselisse sadamahoonesse on Mustvee linnavalitsus mõelnud ruumid nii sadama kaptenile kui keskkonnainspektsioonile ning ilmateenistusele.

Linnavalitsuse liige Pavel Kostromin loodab leida ühise keele Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga, sest hoone peab olema aasta ringi kasutuses.

Oluline on sadam ka lähedalasuvale piirivalvekordonile, nüüd pääsevad ka nende alused hõlpsamini liikuma.

Mustvee linnavolikogu esimees Riina Pajula rõõmustas promenaadi üle, millest linnarahvas ammu on unistanud. Pajula tänas kõiki, kes on kaasa aidanud suure töö valmissaamisele. Samuti loodab ta, et sadam elavdab majandust ning liikuma hakkavad lõpuks ka reisilaevad, millest nii kaua on unistatud.

Kostromini kinnitusel on  Mustvee ainus Kesk-Peipsi sadam, mis suudab vastu võtta kõik Peipsil liikuvad alused.

Maavanem Viktor Svjatõšev soovis Mustveele palju külalisi – nii neid, kes lihtsalt turistidena uudistama tuleksid, kui ka ärimehi, kes sooviksid kaupu vedada.

Kui Aivar Kokk maavanemaks sai, oli tal kümme visiooni maakonna arenguks, neist üks oli Mustvee sadama ehitus, mida paljud ka helesiniseks unistuseks pidasid. Praegune riigikogu liige ütles, et sadama piirkond Mustvees saab korda siis, kui teisel pool silda on spaa, uus sild valmis ning rand korras. “Lubasin, et nelja aastaga jooksul saab sadamahoone valmis. Mul on hea meel tõdeda, et üks osa Mustvee rahva helesinisest unistusest on täitunud. Mustvee rahvale kingitud helesinine pink tuletab meelde, et kui suurelt unistada, siis helesinised unistused täituvad,” lisas Kokk.

Priidu Ristkok siseministeeriumist tõdes, et uus sadam annab oma panuse selleks, et Peipsi järvel tekiks säästlikumaid kasutusviise. “Nii suuri investeeringuid ei tehta igal aastal. Ärge suhtuge nendesse objektidesse kui võõra riigivõimu tehtud asjadesse, vaid suhtuge kui oma ühisesse varasse. Kaudselt oleme maksumaksjatena kõik panustanud, et need objektid valmis saaksid. Kasutage neid kohaliku kogukonna hüvanguks, et inimesed saaksid tööd ja leiba. Et linn hakkaks sadama toel edenema ning siia tuleksid inimesed Peterburist Riiani ning sellest tõuseks tulu kohalikele väikeettevõtetele.”

Endine Mustvee linnapea Mati Kepp hindas enim kompromisse, mis maja kerkimise ajal on saavutatud. “Kõikide tööruumid ei saa olla vaatega järvele, mõni vaatab ka linna poole.”

Pavel Kostromin tuletas meelde sadama saamise ajalugu. “Sadam on Mustvees olnud juba rohkem kui sada aastat. Aastal 1909 alustati Mustvees sadamamuuli rajamist ning jõe süvendamist. 1931. aasta fotodel on näha Mustvee sadamas seisvad laevad, mis vedasid puitu. Kohas, kuhu kerkis uus sadamahoone, oli kitsarööpmeline raudtee, mis ühendas Mustveed Sondaga.”

1997. aastal seisis regionaalminister Toivo Asmer puidust kail ning ütles, et siia peaks tulema sadam. 2000-2001 valmisid betoonkaid, sadamat süvendati. Valmis projekt. Otsus, et Eesti-Läti-Vene piiriülesest programmist eraldatakse Mustveesse raha sadama jaoks tõigi linna ehitustööd.

i

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus