Läinud nädala kolmapäeva pärastlõunal kella kahe paiku märkas mustvelane Veljo Luming linna keskkatlamaja korstna otsas ukerdavat kurge. Kui ta nägi, et kurg vajus korstnasse ja sealt omal jõul enam välja ei saa, kutsus kurekese päästmiseks appi linna kommunaalmajanduse mehed.
Korstnajalg tuli lahti kaevata
Selle asutuse juht Sergei Uleksin ja teised töötajad püüdsid üle kolmekümne meetri kõrguse korstna jalga küll lahti raiuda, kuid nende jõud jäi napiks. Helistati siis häirekeskusese telefonile 112. Sealt anti teade Jõgevamaa päästeteenistuse Mustvee tugikomandole, ja vahtkond eesotsas meeskonnavanema Taavi Pärnaga sõitiski sündmuskohale Tähe tn 6. See on vaid veidike eemal toitlustusasutusest Vikerkaar, kus käidi alles hiljuti tulekahju kustutamas.
“Korsten, kuhu toonekurg kukkus, oli üle kolmekümne meetri kõrge. Me ei leidnud muud päästeteed, kui jätkata korstnajala lahtikaevamist. Ligemale paar meetrit oli veel kaevata ? siis jäi kurekesel istumispind väikseks ja ta sadas alla. Võtsime ta korstnast välja, soputas teine veidike tiibu ja lendaski minema. Tegi veel paar madalat tiiru, tõusis kõrgemale, tegi meie kohal ringi ja siis läks oma teed,” meenutas Taavi Pärn.
Ta ütles sedagi, et sellist päästeoperatsiooni pole Mustvees varem olnud ja arvas, et küllap toob päästetud kurg lapseõnne ka siiapoole Peipsit. Sedapuhku saab öelda, et juba juulis seda oligi: Mustvees said sünnitunnistuse kolm ja Kasepää vallas koguni neli uut ilmakodanikku. Sellist, sünnirohket kuud pole sealkandis juba ammu olnud.
Lõunasöök jäi pooleli
“Sel päeval tiirutas Mustvee kohal seitse toonekurge. Tavaliselt on neid vaid viis – gümnaasiumi katlamaja otsas istuvad kaks vanalindu oma kolme pojaga -, aga rohkem kurgi ei tea ma linnas elavat. Praegu õpetavad vanad noori lendama, ja arvatavasti olid need kaks- üks noor ja teine vana- tulnud meile kusagilt kaugemalt. Eks nooreke tahtis ka teise kure kõrvale korstna otsa lennata, aga nagu ta toru koonusele kakerdas ja tiivad kokku pani, nii vajuski alla. No muidugi, kui oled võõras kohas, ega sa siis tea, kuhu astuda või kuidas olla. Näha oli vaid veidike tossu – eks ta kiskus oma tiivasulgedega korstnast tahma lahti,” meenutas puhkusel olev päästeteenistuja Veljo Luming.
Sel hetkel istus ta kodus lõunalauas ja viskas suutäite vahel pilgu aknast välja. Nende pere köögiaknast on katlamaja korsten hästi näha. Seekord jäi Veljo lõunasöök pooleli.
Kurg lendas minema
“Katlamaja ju suvel ei tööta, aga hea, et sain selle juhataja kohe kätte ja asusime korstnajalga auku tegema. Kuulsin korstnast kobinat ? tähendab, et kurg on veel elus! Aastaga on korstnajalga ladestunud meeletult palju tuhka, oma kolm meetrit oli seda kõvasti. Kolleegid Mustvee komandost Valdek Kaasik, Aavo Suits, Taavi Pärn ja Urmo Pajo tulid appi tuhka ja sodi välja kühveldama. Olime nagu kaevanduse läbindusbrigaad, kes ei tea, kuhu ta välja jõuab. Selle möllu peale läks kõva kolm tundi. Kartsime juba, et linnukene ei pea nii kaua vastu, aga läks õnneks. Koos viimase sodiga pupsatas ta alla, oli teine veel valgema ja puhtama olemisega kui meie. Nagu Valdek ta korstnajalast välja tõstis ja käed lahti laskis, jooksis kurg mõne sammu, ajas tiivad laiali ja tõusis õhku. Kas sa tead, kui hea tunne meil kõigil sellest oli?” esitas elupõline pritsimees Luming omapoolse küsimuse. Jah, arvan seda teadvat.
ARDI KIVIMETS
